Frosinone
Frosinone on linnaks nimetatav omavalitsusüksus (comune)[3] Itaalias Lazio maakonnas, samanimelise provintsi keskus.
| Frosinone | |||
|---|---|---|---|
|
| |||
| [ froziˈnone[1] ] | |||
| |||
| Pindala | 47,02 km² | ||
| Elanikke |
43 417 (1.01.2023)[2]  | ||
|
| |||
| Koordinaadid | 41° 38′ N, 13° 21′ E | ||
.svg) Asend Frosinone provintsis | |||
  Asend Itaalias | |||
Frosinone kõrgus merepinnast on 291 meetrit, asustustihedus keskmiselt 992 inimest ruutkilomeetri kohta.
Frosinone, mida tuntakse ka Ciociaria pealinnana, on Lõuna-Lazio tähtis äri- ja kaubanduskeskus. Volskide ajal oli asula nimeks Frusna, hiljem, roomlaste ajal, oli nimeks Frùsino.
Haldus muuda
Frosinone piirneb järgmiste omavalitsusüksustega: Alatri, Arnara, Ceccano, Ferentino, Patrica, Supino, Torrice, Veroli.
Frosinone halduspiirides asuvad järgmised asulad ja asumid: Capo Barile Nicolia, Cerreto, Colle Cannuccio, Colle Cottorino, Colle Martuccio, Fontana Grande, Impratessa, La Cervona, La Pescara, Le Pignatelle, Le Rase, Madonna della Neve, Le Noci, Pratillo, San Liberatore, Selva dei Muli, Stazione, Valle Contessa, Vetiche I.
Loodus muuda
Sacco jõe oru üle valitseval mäel asuv Frosinone on ümbritsetud Ernici mägedest põhjas ning Lepini mägedest idas ja lõunas, kuhu paistavad ära ka Ausoni mäed.
Frosinone territooriumil voolavad Cenicia, Rio ja Cosa jõed.
Ajalugu muuda
Argeoloogiliste väljakaevamiste leidudest Selva dei Mulis nähtub, et Frosinone alad olid asustatud juba paleoliitikumis (umbes 250 000 aastat tagasi). Umbes 4000 aasta eest oli samas kohas suur neoliitikumiaegne asundus. Väljakaevamistel on tulnud päevavalgele inimasustuse jäljed XII–X ja VII–VI sajandist e.m.a. Tänapäeva Piazzale De Matthaeisi kohalt on leitud 21 VI ja V sajandi e.m.a matusepaika.
Aastal 306 eKr tõusis linn üles roomlaste vastu, 303. aastal eKr aastal raiuti liidritel Roomas avalikult pead maha.
II Puunia sõja ajal purustas asula Hannibali sõjavägi.
Roomlaste võimu ajal oli Frosinone alal hääleõigusega munitsiipium, keisririigi ajal oli seal koloonia, osa maid anti veteranidele.
Frosinone leidis äramärkimist paljude antiikaja kirjanike teostes, kes kiitsid frosinonelaste vaprust. Cicerol oli Frosinones villa või maavaldus.
Vaatamisväärsused muuda
Sakraalarhitektuur muuda
Kirikud muuda
- Cattedrale di Santa Maria Assunta (rekonstrueeritud XVIII sajandil)
- Chiesa abbaziale di San Benedetto (1134)
- Santuario della Madonna della Neve (XVII sajand)
- San Magno ehk Madonna della Delibera kirik (IX sajand)
- Chiesa della Santissima Annunziata (XVIII sajand)
- Chiesa di Santa Lucia (XVI sajand)
- Chiesa di Santa Maria delle Grazie o di San Gerardo (XVIII sajand)
Tsiviilarhitektuur muuda
- Palazzo del Governo
- Palazzo della Provincia, 1930–1933 ehitatud hoone on provintsi valitsushoone
- Palazzo Pietro Tiravanti
- Grattacielo L'Edera
- Palazzo della Banca d'Italia
- Monumento a Nicola Ricciotti
- Monumento ai Caduti
- Fontana Livio de Carolis (1711)
- Fontana Bussi e Ponte della Fontana
- Monumento al tenente Simm
Arheoloogilised väljakaevamised muuda
- Rooma amfiteater
- Rooma termid
- Tomba Sant'Angelo
- Villa Comunale
Kultuur muuda
Kõrgharidus muuda
Frosinones asuvad Cassino ülikooli (Università degli Studi di Cassino) inseneriteaduste teaduskond ja Rooma ülikooli (Università degli Studi di Roma "La Sapienza") meditsiiniteaduskond.
Konservatoorium (Conservatorio statale di musica Licinio Refice) pühitseti sisse 1972. aastal.
Viale Marconil asub Kaunite kunstide akadeemia.
-
Aldo Moro tänav -
Salvo D'Acquisto mälestussammas -
Santa Lucia kiriku detail -
Purskkaev
Infrastruktuur muuda
Raudtee muuda
Frosinone raudteejaam asub Rooma-Frosinone-Napoli liinil.
Lennuväli muuda
Frosinone sõjalennuväli avati 1939. aastal.
Sõpruslinnad muuda
Ameerika Ühendriigid – Elmwood Park, alates 1996
Kanada – Tecumseh, alates 2009
Itaalia – Nocera Umbra, alates 2009- Itaalia – Ponza, alates 2010
Viited muuda
- ↑ "DiPI Online – Dizionario di Pronuncia Italiana". Originaali arhiivikoopia seisuga 9. oktoober 2018. Vaadatud 1. juuli 2013.
- ↑ https://demo.istat.it/?l=it
- ↑ DECRETO DEL PRESIDENTEDELLA REGIONE Linna staatust kinnitav dekreet
Kirjandus muuda
- Francesco Antonucci, Corpus Lapidarum Frusinonis – Vol.1, Tipografia Zirizzotti, Frosinone, 2005
- Ignazio Barbagallo, Frosinone, Lineamenti storici dalle origini ai giorni nostri, Editrice Frusinate, Frosinone, 1975
- Marianna Candidi Dionigi, Viaggio nella città di Saturno e storia di Frosinone 1809-1816, Edimond, Città di Castello, 1997
- Giuseppe De Matthaeis, Saggio istorico sull'antichissima città di Frosinone, Stamperia De Romanis, Roma, 1816
- Maurizio Federico – Costantino Jadecola, La città è vuota e in rovina! La guerra a Frosinone 1943-44, Biblioteca Comunale Turriziani, Frosinone, 2005, ISBN 88-901454-1-2
- Maurizio Federico, Frosinone e i suoi pompieri, Frosinone, 2006, ISBN 88-901454-2-0
- Maurizio Federico, Il Biennio Rosso in Ciociaria: 1919-20, IN.GRA.C., Cassino, 1985
- Achille Giorgi, Il Circondario di Frosinone nella provincia di Roma;disquisizioni storico-politico-amministrative, Firenze, 1881
- Silio Italico, Punica, Libro II, Ginevra 1990
- Michele Mattioni, Frosinone capoluogo della provincia ciociara, Sonzogno, Milano, 1929
- Pietro Pellisieri, De Frusinonis Antiquitate, Frosinone 1823
- Riccardo Saldarelli, Arte Contemporanea nella Cattedrale di Frosinone, Frosinone, 1992
Välislingid muuda
Frosinone – pildid, videod ja helifailid Wikimedia Commonsis- Koduleht (itaalia keeles)