Friedrich von Löwis of Menar
Friedrich von Löwis of Menar, õigemini Friedrich von Löwis, ka Friedrich von Loewis of Menar (Venemaal tuntud kui Fjodor Fjodorovitš Leviz, vene keeles Фёдор Фёдорович Левиз, läti keeles Frīdrihs fon Lēviss of Menārs) (6. (ukj 17. september) 1767 Haapsalu – 4. (ukj 16. aprill) 1824 Sēļi mõis) oli šoti juurtega baltisaksa päritolu Venemaa sõjaväelane ja poliitik. Ta oli Saverna, Valgjärve, Ülenurme ja Berģumuiža mõisa omanik. Aastatel 1818–1822 oli ta Liivimaa maamarssal.[1]
| Friedrich von Löwis of Menar | |
|---|---|
 George Dawe' maal (1821−1824) | |
| Täisnimi | Friedrich von Löwis of Menar |
| Sündinud |
6. (ukj 17. september) 1767 Haapsalu, Läänemaa, Eestimaa kubermang |
| Surnud |
4. (ukj 16. aprill) 1824 Sēļi mõis, Volmari kreis, Liivimaa kubermang |
| Maetud | Väike-Salatsi, Volmari kreis, Liivimaa kubermang |
| Truudusvanne | Venemaa keisririik |
| Teenistusaeg | 1772−1814 |
| Auaste | kindralleitnant |
| Üksus(ed) |
Moskva karabinjeeripolk Kaasani kürassiiripolk Keksholmi jalaväepolk Narva jalaväepolk |
| Juhtinud |
grenaderipataljon Riia kürassiiripolk Jekaterinoslavli kürassiiripolk 10. jalaväediviis |
| Sõjad/lahingud |
Vene-Rootsi sõda (1788–1790) Vene-Poola sõda (1792) Kościuszko ülestõus Kolmanda koalitsiooni sõda Neljanda koalitsiooni sõda Vene-Türgi sõda (1806–1812) 1812. aasta sõda Kuuenda koalitsiooni sõda |
| Autasud |
     |
Elulugu muuda
Päritolu muuda
Põlvnes šoti päritolu aadlisuguvõsast. Tema isa oli Nurmi mõisnik kindralmajor Reinhold Friedrich von Löwis of Menar (1731–1794). Ema Dorothea Elisabeth Clapier de Colongues (1744–1799) oli Virumaa Samma ja Ulvi mõisaomaniku major Alexander Clapier de Colongues (1715–1767) tütar.
Sõjaväeteenistus muuda
1772. aastal kirjutati ta Venemaa sõjaväeteenistusse ja määrati Moskva karabinjeeripolku. Järgmisel aastal viidi ta üle Kaasani kürassiiripolku, mille komandöriks oli tema isa. Tegevteenistusse astus 1782. aastal, mil määrati Keksholmi jalaväepolku. Osales aastatel 1788−1790 sõjas Rootsi vastu. Pärast sõda siirdus Polotskisse, kus nimetati grenaderipataljoni komandöriks. Aastatel 1792−1794 võttis osa Poola sõjakäigust. Sõjas ilmutatud isikliku vapruse ees autasustati teda Püha Georgi ordeni IV klassiga ja kuldmõõgaga. 1795. aastast teenis ta Riia karabinjeeripolgus, mille komandöriks määrati ta 1799. aastal. Samal aastal ülendati kindralmajoriks ja temast sai Kaasani kürassiiripolgu šeff; väeosa nimetati tema järgi ümber Löwis of Menari kürasiiripolguks. 1800. aastal sai temast varasema Jekaterinoslavli kürassiiripolgu komandör. Kaks aastat hiljem sai ta ratsutades viga ja läks haiguse tõttu erru. Naasis 1805. aastal teenistusse ja määrati Jaroslavli musketäripolgu šeffiks. Osales Buxhoevdeni korpuse koosseisus sõjas prantslaste vastu ja võttis osa Austerlitzi lahingust. Seejärel teenis ta aastatel 1806−1807 Magnus Gustav von Esseni korpuses. 1807 ülendati kindralleitnandiks ja nimetati 10. jalaväediviisi ülemaks. 1809. aastal osales sõjas Austria vastu ja seejärel Moldova armee koosseisus türklaste vastu. 1811. aastal läks haiguse tõttu erru.[2]
Tegevus 1812. aasta sõjas muuda
1812. aasta isamaasõja puhkedes palus keiser Aleksander I luba naasta teenistusse ja ta saadeti Riiga Esseni korpuse juurde. Ta juhatas Vene vägesid Kuramaal ja lõi tagasi prantslaste pealetungi Riiale. 10. augustil 1812 purustas tema armee Ķekava all prantslaste liitlase Preisimaa väeüksused. Selle võidu eest autasustati teda 2. novembril 1812 Püha Georgi ordeni III klassiga. Muude silmapaistvate teenete eest sõjas autasustati teda 17. novembril veel Püha Vladimiri ordeni II klassiga.
1813. ja 1814. aasta sõjakäigul muuda
1813 juhatas ta prantslaste poolt vallutatud Danzigi piiramist ja sundis linna 17. novembril alistuma. Humaanse käitumise eest linna elanikkonna suhtes paigutati talle Danzigi kirikusse mälestustahvel. Määrati 25. jalaväediviisi ülemaks. Kui ta 1814 erru läks, oli ta välja teeninud kaks kuldmõõka ning teda autasustati Püha Aleksander Nevski ordeniga.
Liivimaa maamarssal muuda
19. juunil 1818 valiti ta Liivimaa maapäeval maamarssaliks. 28. juunil 1821 valiti ta sellesse ametisse tagasi. Paraku tugevnesid tema ametiajal vastuolud rüütelkonna ja kindralkuberneri markii Filippo Paulucci vahel, kuna kaks meest olid rivaalid juba sõjaväeteenistuse aegadest. Kindralkuberneri survel esitas Löwis of Menar 27. märtsil 1822 maanõunike kogule tagasiastumispalve, mis ka rahuldati. Pärast Viinis kindralkuberneriga peetud duelli avaldas ta 27. mail 1822 soovi ametisse naasta, kuid kindralkuberner ei olnud sellega nõus, põhjendades keeldumist asjaoluga, et ainult maapäev saab maamarssali ametisse kinnitada.
Surm muuda
Suri 56 aasta vanuses Sēļi mõisas ning maeti Väike-Salatsi kalmistule.
Auastmed muuda
| Aasta | Kuupäev | Auaste |
|---|---|---|
1772
|
25. november | jefreitor-kapral |
1773
|
30. oktoober | vahtmeister |
1782
|
21. august | alamporutšik |
1789
|
kapten | |
1789
|
2. järgu major | |
1790
|
1. järgu major | |
1792
|
15. oktoober | alampolkovnik |
1797
|
19. november | polkovnik |
1799
|
11. märts | kindralmajor |
1807
|
12. detsember | kindralleitnant |
Autasud[3] muuda
Püha Georgi ordeni IV klass (12. mai 1794)- Kuldmõõk koos briljantidega (1794)
Püha Anna ordeni I klass koos briljantidega (1807)
Püha Georgi ordeni III klass (2. november 1812)
Püha Vladimiri ordeni II klass (17. november 1812)
Püha Aleksander Nevski orden (1814)
Teosed muuda
- Von Riga bis Danzig 1812−1813. Aus dem Tagebuche des Generalleutnants Friedrich v. Löwis of Menar. Kogunud K. v. Löwis of Menar.− Baltische Monatsschrift. Jahrgang 54. Bd. 73 Heft 2. Riga: Jonck & Poliewsky, 1912. Lk 95-111 [2].
Sugupuu muuda
| Friedrich von Löwis of Menari esivanemad | ||||
| Friedrich von Löwis of Menar (1767–1824) |
Reinhold Friedrich Löwis of Menar (1731–1794) |
Heinrich Johann von Löwis of Menar (1707–1748) |
Franz Heinrich von Löwis of Menar (suri 1710) |
Franz von Löwis of Menar (1635–1693) |
| Sophia von Patkul | ||||
| Barbara von Treyden | Otto Ernst von Treyden | |||
| ... von Mengden | ||||
| Anna Jakobina von Taube (1712–1764) |
Reinhold Friedrich von Taube (1679–1757) |
Karl Ludwig von Taube | ||
| Eleonore Katharina von Winsen | ||||
| Anna Helene von Liphart (1690–1753) |
Johann Friedrich von Liphart (1655–1723) | |||
| Elisabeth Maria von Tiesenhausen (1668–1724) | ||||
| Dorothea Elisabeth Clapier de Colonque (1744–1799) |
Alexander Clapier de Colonque (1715–1767) |
Alexandre Clapier de Colonque (1685–1743) |
Esprit de Clapiers | |
| Anne de Curet | ||||
| Anna Sophia Caden (suri 1741) |
Franz Christoph Caden | |||
| ... | ||||
| Vabapreili Anna Helene von Wrangell (suri 1773) |
Vabahärra Hans von Wrangell (1690–1754) |
Vabahärra Jürgen Gustav von Wrangell (1662–1733) | ||
| Agneta Elisabeth von Fersen (1667–1702) | ||||
| Vabapreili Elisabeth Dorothea von Ungern-Sternberg (1700–1762) |
Vabahärra Fabian Ernst von Ungern-Sternberg (suri 1733) | |||
| Anna Margaretha von Wrangell | ||||
Vaata ka muuda
Viited muuda
- ↑ Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften. Teil I: Livland. Görlitz, 192, lk 107 [1].
- ↑ Russian Generals of the Napoleonic Wars: Lieutenant General Friedrich von Lowis of Menar saidil "Tha Napoleon Series"
- ↑ ЛЕВИЗ (ЛЕВИЗ оф МЕНАР) Федор Федорович (Фридрих)
Kirjandus muuda
- Lenz, Wilhelm. Deutschebaltisches biographisches Lexikon 1710−1960. Köln-Wien: Böhlau Verlag, 1970. Lk 472.
- Löwis of Menar, Henning von. Ich wäre gern geblieben. Das Leben des Friedrich von Löwis of Menar zwischen 1767 und 1824 nebst einigen Familiennachrichten und einer Nachfrage über Alexander Puschkins Verbindung zum Hause von Löwis of Menar. Rostock: Reich, 2006. ISBN 3861671514 Andmed ESTERis
Välislingid muuda
- Friedrich von Löwis of Menar veebisaidil "BBLD - Baltisches biografisches Lexikon digital"
- Russian Generals of the Napoleonic Wars: Lieutenant General Friedrich von Lowis of Menar saidil "The Napoleon Series"
- Левиз Фёдор Фёдорович (Фридрих) saidil "Война 1812 года. Биографический справочник"