Friedrich Bidder
|
See artikkel räägib Tartu ülikooli rektorist; teise Tartu ülikoolis töötanud arstiteadlase kohta vaata artiklit Friedrich Ernst Bidder |
Georg Friedrich Karl Heinrich von Bidder (9. november 1810 Bormaņi mõis (Treppenhof), Kuramaa – 22. august 1894 Tartu) oli baltisaksa füsioloog ja anatoom.
Lõpetas 1826. aastal Miitavi (Jelgava) gümnaasiumi ja 1834. aastal doktorikraadiga Tartu ülikooli. Ta oli Tartu ülikooli prosektor aastatel 1835–1836, töötas 1836–1843 anatoomia- ning 1843–1869 füsioloogia- ja patoloogiaprofessorina, juhtis füsioloogiainstituuti ning oli 1846–1850 ja 1854 ühtlasi dekaan ja 1858–1865 rektor. Luges Tartu ülikoolis anatoomiat, histoloogiat, füsioloogiat, üldpatoloogiat ja patoloogilist anatoomiat.
Koos keemik Carl Schmidtiga tõestas ta esimesena, et maomahl sisaldab vaba soolhapet. Ta selgitas sapi tähtsust rasvade seedimisel, avastas maomahla psühhomotoorse sekretsiooni (maomahla eritub juba toidu nägemisel). Koostöös Carl Wilhelm von Kupfferiga tõestas Bidder 1857. aastal, et närvirakkudest lähtuvad närvikiud. Pärast emeriteerumist töötas Tartus eraarstina. Peterburi Teaduste Akadeemia korrespondentliige (1857) ja auliige (1884)[1].
Isiklikku muuda
Tema poeg Friedrich Ernst Bidder oli Tartu ülikooli arstiteaduskonna õppejõud, teine poeg Paul Roderich Bidder oli Laiuse koguduse õpetaja.
Viited muuda
Kirjandus muuda
- Maie Toomsalu, "Tartu Ülikooli Vana Anatoomikumi professorid". - Tartu, 2002, lk. 39–47 (Sisaldab ka bibliograafiat)
Välislingid muuda
| Eelnev Eduard Haffner (1851–1858) |
Tartu ülikooli rektor Friedrich von Bidder 1858–1865 |
Järgnev Guido Samson von Himmelstiern (1865–1868) |