Frederik VII
Frederik VII (Frederik Carl Christian; 6. oktoober 1808 – 15. november 1863) oli Taani kuningas aastail 1848–1863.
| Christian VII | |
|---|---|
 Frederik VII portree (August Schiøtt, u 1850) | |
| Taani kuningas | |
|
Ametiaeg 20. jaanuar 1848 – 15. november 1863 | |
| Eelnev | Christian VIII |
| Järgnev | Christian IX |
| Isikuandmed | |
| Sünniaeg |
6. oktoober 1808 Kopenhaagen, Taani |
| Surmaaeg |
15. november 1863 (55-aastaselt) Glücksburg, Holsteini hertsogiriik |
Ta oli viimane absoluutse võimuga Taani valitseja. 5. juunil 1849 allkirjastas ta põhiseaduse, mis kehtestas konstitutsionaalse monarhia ja kutsus kokku parlamendi.[1] Frederik oli ka viimane Taani valitseja, kes kuulus Oldenburgi dünastia vanemasse kuninglikku harusse, järgmisena troonile tõusnud Christian IX kuulus Glücksburgi dünastiasse, mis oli Oldenburgide noorem haru.
Frederiku valitsusaega varjutas ka Schleswig-Holsteini küsimus. Konflikt Lõuna-Taanis ja Põhja-Saksamaal asunud Shcleswigi ja Holsteini hertsogkondade riikliku kuuluvse pärast päädis aastail 1848–1852 Esimese Schleswigi sõjaga (ka Kolmeaastane sõda), milles jäi peale Taani.
Lapsepõlv muuda
Frederik sündis 6. oktoobril 1808 Amalienborgi lossis Kopenhaagenis oma vanaisa vennapoja kuningas Frederik VI valitsusajal prints Christian Frederiku (hiljem kuningas Christian VIII) ja tema esimese abikaasa hertsoginna Charlotte Friederike zu Mecklenburg-Schwerini. Ta isapoolsed vanavanemad olid Taani kroonprints Frederik ja Mecklenburg-Schwerini hertsoginna Sophie Friedrike, emapoolsed Mecklenburg-Schwerini suurhertsog Friedrich Franz I ja printsess Luise von Sachsen-Gotha-Althenburg.
Ta ristinimi oli Frederik Carl Christian.[2]
Abielud muuda
17. aastaselt kihlati Frederik oma vanaisa vennapoja Frederik VI tütre printsess Vilhelminega, kes oli ühtlasi Frederiku teise põlve nõbu. Nad abiellusid 1. novembril 1828, kuid lahutasid 1837. aastal.
Teist korda abiellus ta 10. juunil 1841, võttes naiseks Mecklenburg-Strelitzi hertsoginna Caroline Charlotte Marianne, ent ka see abielu lahutati 1846. aastal.
7. augustil 1850 astus ta Frederiksborgi lossis toimunud laulatusel seisusvastasesse abiellu oma armukese, endise baleriini Louise Christine Rasmusseninga. Frederik andis talle tiitli krahvinna Danner.
Olenemata kolmest abielust ei õnnestunud Frederikul sigitada seaduslikku troonipärijat, mistõttu määrati 1852. aastal tema troonipärijaks prints Christian, kes 1863. aastal surnud Frederiku järel asus valitsema kui Christian IX.
Autasud muuda
Taani muuda
- Elevandi ordu rüütel (28. oktoober 1817)
- Dannebrogi ordu aurist
- Dannebrogi ordu suurkomandör (10. juuni 1841)
Välismaised muuda
Anhalt: Albrecht Karu ordeni suurrist (17. detsember 1840)[3]
Austria keisririik: Püha Stefanuse Ordu suurrist (1849)
Belgia: Leopoldi ordu suurlint (20. märts 1857)[4]
Brasiilia keisririik: Pedro I keiserliku ordu suurrist
Prantsuse teine keisririik: Auleegioni ordeni suurrist
Hannoveri kuningriik:[5]
- Püha Jüri ordu rüütel (1851)
- Kuningliku Gvelfi Ordu suurrist
Hesseni kuurvürstkond: Kuldse Lõvi ordu rüütel
Hispaania: Kuldvillaku ordu rüütel (25. veebruar 1848)[6]
Itaalia kuningriik: Kõige Pühima Maarja kuulutuse Suurordu rüütel (25. august 1861)[7]
Madalmaad: Willemi sõjaline ordu suurrist (21. juuni 1849)[8]
Mõlema Sitsiilia kuningriik: Püha Januariuse ordu rüütel (1848)[9]
Oldenburgi suurhertsogkond: Hertsog Peter Friedrich Ludwigi ordu suurrist kuldkrooniga (10. veebruar 1848)[10]
Portugali kuningriik: Kolme Ordu ehisvöö suurrist
Preisimaa:
- Musta Kotka ordu rüütel (14. detsember 1840)[11]
- Punase Kotka ordu suurrist
Rootsi-Norra:
- Serafimi Ordu rüütel (14. juuni 1841)[12]
- Karl XIII ordu rüütel (11. aprill 1853)[13]
- Püha Olafi ordu suurrist
Tuneesia kuningriik: Nichan ad-Dam
Venemaa Keisririik:
- Püha Andreas Esmakutsutu ordeni rüütel
- Püha Aleksander Nevski ordeni rüütel
- Valge Kotka ordeni rüütel
- Püha Anna ordeni 1. klassi rüütel
.svg){kind=small}
.svg){kind=small}
Viited muuda
- ↑ "Frederick VII". Encyclopædia Britannica (inglise keeles). Vaadatud 13. mai 2023.
{{netiviide}}: CS1 hooldus: tundmatu keel (link) - ↑ Blangstrup, Johan Christian (toim; 1919). Salmonsens Konversationsleksikon Bind VIII: Fiévée—Friehling (II väljaanne). Kopenhaagen: A/S J. H. Schultz Forlagsboghandel. lk 838.
- ↑ Anhalt-Köthen (1851). Staats- und Adreß-Handbuch für die Herzogthümer Anhalt-Dessau und Anhalt-Köthen: 1851. lk 10.
- ↑ Veldekens, Ferd (1858). Le livre d'or de l'ordre de Léopold et de la croix de fer (1. köide). Lelong. lk 185.
- ↑ Staat Hannover (1861). Hof- und Staatshandbuch für das Königreich Hannover: 1861. Berenberg. lk 37 & 68.
- ↑ Guía de forasteros en Madrid para el año de 1850. (1850). lk 80.
- ↑ Cibrario, Luigi (1869). Notizia storica del nobilissimo ordine supremo della santissima Annunziata. Sunto degli statuti, catalogo dei cavalieri. Eredi Botta. lk 118.
- ↑ "Militaire Willems-Orde: Frederik VII" (hollandi keeles). Madalmaade kaitseministeerium. Vaadatud 13. mai 2023.
{{netiviide}}: CS1 hooldus: tundmatu keel (link) - ↑ Scordo, Angelo. Vicende e personaggi dell'Insigne e reale Ordine di San Gennaro dalla sua fondazione alla fine del Regno delle Due Sicilie. lk 9.
- ↑ Staat Oldenburg (1861). Hof- und Staatshandbuch des Großherzogtums Oldenburg: für das Jahr 1861, "Der Großherzogliche Haus-und Verdienst Orden" lk. 30
- ↑ Liste der Ritter des Königlich Preußischen hohen Ordens vom Schwarzen Adler (1851). "Von Seiner Majestät dem Könige Friedrich Wilhelm IV. ernannte Ritter". lk 21.
- ↑ Per Nordenvall (1998). "Kungl. Maj:ts Orden". Kungliga Serafimerorden: 1748–1998. Stockholm. ISBN 91-630-6744-7.
- ↑ Anjou, Anton (1990). "Utlänske Riddare". Riddare af Konung Carl XIII:s orden: 1811–1900: biografiska anteckningar. Eksjö: Eksjö tryckeri-aktiebolag. lk 175.
| Eelnev Christian VIII |
Taani kuningas Schleswig-Holsteini ja Saksi-Lauenburgi hertsog 1848–1863 |
Järgnev Christian IX |