Franz Sahmen
Gottlieb Franz Emanuel Sahmen (22. juuli 1789 Oppekalns, Liivimaa – 3. mai 1848 Tartu) oli baltisaksa arstiteadlane.
Elulugu muuda
Gottlieb Franz Emmanuel Sahmen oli baltisakslane, pastori poeg.[1]
Lõpetas Riia Toomkooli ja kubermangugümnaasiumi. 1806–1811 õppis Tartu Ülikooli arstiteaduskonnas, meditsiinidoktor (1811, TÜ), väitekiri "Dogmata veterum et recentorium medicorum eorumque in praxi medica usus" (Dorpat, 1811). Täiendas end 1814–1815 Viini ülikoolis ja 1815–1816 Würzburgi ülikoolis.[1]
Oli 1811–1814 Mõisakülas koduõpetaja, 1816–1823 Tartus kreisiarst, 1823–1826 Tartu Ülikooli kliiniku sisehaiguste osakonna juhataja, 1826–1828 dieteetika, materia medica, meditsiiniajaloo ja -kirjanduse (aastast 1865 farmakoloogia, dieteetika ja meditsiiniajaloo) professor ja kateedri juhataja, 1828–1847 teraapia ja kliiniku kateedri professor, aastast 1847 emeriitprofessor.[1][2]
Joseph August Heinrich Sahmen oli tema poeg.
Teadustöö muuda
Andis suure panuse empirismi jäänuste likvideerimiseks diagnostikas ja ravis. Hankis 1835 Tartu Ülikooli kliinikule Schönleini täiustatud stetoskoobi ja plessimeetri ning 1844 ajakohase mikroskoobi, pani aluse kliinilisele laborile. Oli tol ajal veel algastmel oleva objektiivse (füüsikalise) haigete uurimismeetodi innukas järgija, temast alates juurdus kliinilises ja pedagoogilises praktikas peale auskultatsiooni ka perkussioon. 1825 astus välja homöopaatide tegevuse vastu. Teadustöödest on tähtsaim 1826 avaldatud monograafia aju- ja ajukelmete haigustest, käsitletuina patoloogilis-diagnostilisest aspektist.[1]
Teoseid muuda
- Ueber die gegenwärtige Stellung der Homöopathie zur bisheringen Heilkunde. Dorpat, 1825
- Ueber die Witterungs- und Krankheits-Constitution der Stadt Dorpat in den Jahren 1822, 1823, 1824. // Vermischte Abhandlungen aus dem Gebiete der Heilkunde von einer Gesellschaft practischer Aerzte zu St. Petersburg. 3-te Samml., 1825
- Die Krankenheiten des Gehirns und der Hirnhäute, patologisch-diagnostisch betrachtet von Dr G. F. J. Sahmen zu Dorpat. Riga und Dorpat, 1826
- Ein Paar Worte über die medicinische Literatur Russlands. // Dorpater Jb. II (1834).
Vaata ka muuda
Viited muuda
Kirjandus muuda
- Deutschbaltisches biographisches Lexikon 1710–1960. Köln, Wien, 1977, 662
- Die Aerzte Livlands, 345
- Из истории медицины. VI. Рига, 1964, 173–174
- Tartu ülikooli ajalugu: kolmes köites. Tallinn, 1982, II, 138, 239, 241, 243
- Käbin, I., 142, 302, 356, 358
- Tartu Ülikooli Kliinikum 200. Trt, 2004, 36, 348.
- Eesti teaduse biograafiline leksikon. 3. köide: N–Sap TTEÜ, avaldatud elektrooniliselt 2013
Käesolevas artiklis on kasutatud "Eesti teaduse biograafilise leksikoni" materjale.