Franz Augsberger

Franz Xaver Josef Maria Augsberger (10. oktoober 1905 Viin, Austria – 19. märts 1945 Neustadt, Sileesia (tänapäeval Prudnik, Poola)) oli Teise maailmasõja ajal Saksamaa SS-Brigadeführer, (kindralmajor), kes oli Eesti SS-leegioni, 3. Eesti Vabatahtlike SS-brigaadi ja 20. Relvagrenaderide SS-diviisi komandör. Franz Augsberger oli Waffen-SS'i eesti väeosade komandör oktoobrist 1942 kuni 17. märtsini 1945).

Franz Augsberger
Sünniaeg	10. oktoober 1905 Viin, Austria
Surmaaeg	19. märts 1945 Prudnik
Teenistus	Relva-SS
Auaste	SS-Brigadeführer
Juhtinud	Eesti SS-leegion 20. Relvagrenaderide SS-diviis
Sõjad/lahingud	Teine maailmasõda
Autasud	Saksa Rist Kullas Raudristi Rüütlirist

Elulugu

Franz Augsberger sündis 10. oktoobril 1905 Viinis hotelliomaniku pojana. Pärast ehitustehnikumi lõpetamist õppis lühemat aega tehnikakõrgkoolis ja asus arhitektina tööle Viinis. Töö kõrval täiendas ta ennast fotokunsti akadeemias, õppis selgeks norra keele ning töötas poolteist aastat Norras ehitusinsenerina. 1927. aastal Austria Kodukaitsega (Heimatschütz) liitunud, astus Augsberger oktoobris 1930 SA liikmeks. 20. aprillil 1932 astus ta Natsionaalsotsialistlikusse Töölisparteisse ning viidi ta SA-st üle SS-i (liikmekaart nr. 139 528). Temast sai parteipiirkonna – Gau – esioraator ja propagandajuht.

1933. aasta augustis, mil NSDAP Austrias keelustati, asus Augsberger Saksamaale. 1934. aasta oktoobris võeti ta teenistusse SS-i käsundusüksusesse SS-Untersturmführerina. Olles selle kõrvalt lõpetanud Braunschweigi SS-junkrukooli, ülendati Augsberger 1. juunil 1935 SS-Obersturmführeriks.

Edasi töötas ta Rassi- ja Asustusküsimuste Peaametis ning 1936. aasta maist Braunschweigi SS-junkrukooli maailmavaateõpetajana. 1. juulil 1937 ülendati ta SS-Hauptsturmführeriks.

30. jaanuaril 1939 saadeti Augsberger teenima Hitleri ihukaitserügemendi Der Führer reservpataljoni.

1. augustil 1939 ülendati Augsberger SS-Sturmbannführeriks millele järgnes 1. augustist 1940 teenistus SS-Soomusdiviisis "Wiking" SS-rügemendi "Westland" ülemana. Hiljem SS-rügemendi "Nordland" ülemana komandeeriti koos rügemendiga 11. SS-soomusgrenaderidiviis "Nordland"i.

7. SS-jalaväerügemendi pataljonikomandörina sai temast 20. aprillil 1942 SS-Obersturmbannführer ja sama aasta 20. mail pälvis ta Saksa Risti Kullas.

1943. aasta veebruaris määrati Augsberger juhtima Eesti SS-leegioni 1. Rügementi.

1. juulil 1943 tehti temast SS-Standartenführer ja määrati ametlikult Eesti SS-Leegioni ülemaks. Eesti leegioni lahinguformeeringuks oli Eesti SS-vabatahtlike brigaad, mis 5. mail 1944 nimetati ümber 3. Eesti SS-vabatahtlike brigaadiks.

24. jaanuaril 1944 alustati 20. Eesti SS-vabatahtlike diviisi moodustamist 3. Eesti SS-Brigaadi baasil.

Augsberger oli vahepeal ülendatud SS-Oberführeriks ning 21. juunil 1944 ülendati SS-Brigadeführeriks (kindralmajor).

Peale Eesti kaitselahinguid formeeriti 20. Relvagrenaderide SS-diviis Saksamaal Neuhammeris uuesti ja läks Sileesias lahingusse.

Augsberger oli esimene Braunschweigi SS-junkrukooli kasvandik, kellest sai Relva-SS-i kindral.

3. märtsil 1945 autasustati teda Raudristi Rüütliristiga

20. Eesti Relvagrenaderide SS-diviisi komandör Franz Augsberger langes 19. märtsil 1945 Prudnikus. Piiramisrõngast koos 20. Eesti Relvagrenaderide SS-diviisiga väljamurdmisel sai tema auto mürsu otsetabamuse. 31. märtsil 1945 autasustati teda postuumselt Tammelehtedega Raudristi Rüütliristi juurde.