Früügia

See artikkel räägib vanaaja maakonnast ja riigist; helilaadi kohta vaata artiklit Früügia helilaad

Früügia oli vanaaja maakond ja kuningriik Väike-Aasia loodeosas. Klassikalisel ajajärgul oli seal kuningriik. 12. sajandil eKr asustasid Anatoolia keskplatool endise Hetiidi suurriigi tuumikaladel Balkanilt tulnud hõimud, früüglased. Früüglased kuulusid tõenäoliselt indoeurooplaste hulka ja olid, kui uskuda kreeka ajaloopärimust, tunginud Väike-Aasiasse Euroopast umbes Trooja sõja aegadel.

Früügia, mille pealinn oli Gordion, Früügia õitseaeg langes 8. sajandisse eKr, kui valitses kuningas Midas. Midase võimupiirid puutusid Anatoolia kaguosas kokku Assüüria omadega, lääne pool Anatoolias olid Midasel küllalt tihedad suhted kreeklastega.

Gordion Anatoolia keskplatoo loodeserval arenes 9. – 8. sajandil eKr tugevalt kindlustatud ja küllalt rahvarohkeks keskuseks. Hiljemalt 8. sajandil võtsid früüglased kasutusele foiniikia tähestikust tuletatud kirja.

7. sajandil eKr purustasid Früügia kimmerlased, kelle tagasitõrjumiseks lõi järgnenud samanimeline kuningas Midas liidu Assüüria kuninga Sargon II-iga. Gordion purustati kimmerlaste poolt ja Midas tappis end. Seejärel langesid Früügia alad Lüüdia ja hiljem Ahhemeniidide Pärsia võimu alla.

Makedoonia valitseja Aleksander Suure vallutuste ajal liideti alad Aleksander Suure impeeriumisse ja 2. sajandil eKr langes Früügia Pergamoni ja 133 eKr Vana-Rooma võimu alla Väike-Aasia provintsina.

Vaata ka muuda

Gordioni sõlm