Florimond Hervé

Florimond Hervé (õieti Louis Auguste Joseph Florimond Ronger; 30. juuni 1825 Houdain, Pas-de-Calais' departemang – 3. november 1892 Pariis) oli prantsuse helilooja, libretist, organist, laulja, dirigent, lavakujundaja ja teatrijuht.

Teda on nimetatud Prantsuse operetikoolkonna isaks või prantsuse operetiloomingu uuele ajastule alusepanijaks. Ta komponeeris 110 operetti, mimodraamat, pantomiimi, burleski, vodevilli, opéra bouffe’i, paroodiat, divertismenti ning muusika 7 balletile ja 7 revüükavale.

Õpingud ja karjäär muuda

Noorukina laulis (tenor) Pariisi Saint-Rochi kiriku kooris. Õppis Pariisis Antoine Elwarti ja Daniel Auberi juures. Töötas juba 15-aastaselt organistina nii Bicêtre Hospitalis kui ka mainekas Pariisi St. Eustache’i kirikus. Esines näitleja ja lauljana, esitades Odéoni ja Palais-Royali teatris tenoripartiisid. Oli hiljem nendes teatrites orkestrijuht (chef d´orchestre).

1848. aastal võttis ta varjunimeks Hervé ning hakkas selle all komponeerima kergeid lavalugusid Montmartre'i teatrile. Esines ise seal oma groteskis "Don Quichotte et Sancho Pança" ("Don Quijote ja Sancho Panza") don Quichotte’i rollis. Esimest korda pälvis üldise pariislaste tähelepanu burleskiga "Les folies dramatiques".

Asutas 1854. aastal oma väikese teatri Folies-Concertantes, mis hiljem sai nimeks Folies-Nouvelles. Komponeeris sellele teatrile 31 lühikest lavalugu, mida nimetas bouffonerie-opérette’iks või folie-opérette’iks. Selles teatris esitati ka Léo Delibes'i ja Jacques Offenbachi varasemaid töid.

Operetimaailmas muuda

Louis Auguste Florimond Ronger - monsieur Hervé

Kehva tervise tõttu loobus ta 1857. aastal teatrijuhi, stsenaristi, helilooja ja laulja tööst ning läks välismaale tervist parandama. Pöördunud aasta pärast tagasi Pariisi, võttis endale muusikajuhi ülesanded teatrites Eldorado ja Délassements-Comiques. Alles 1866. aastal hakkas Offenbachi eeskujul komponeerima pikemaid operette (opéra bouffe). Sellest ajast algas tema ja Offenbachi vahel ka karm konkureerimine Pariisi muusikateatrites. Tema "L’oeil crevé, Chilpéric" ("Täppissilm Chilpéric"), "Le petit Faust" ("Väike Faust") ja "Les turcs" ("Türklased") olid väga populaarsed. Ta mängis ise jätkuvalt nendes kandvaid osi.

1870. aastate alguses käis Londonis abistamas inglasi operettide lavastamisel. Komponeeris Gaiety teatrile extravaganza "Aladdin the Second" (Alladin II) ja Covent Gardeni teatrile "Babil and Bijou". Oli mõnda aega Gaiety teatri muusikajuht. 1883. aastal valmis vodevill-operett "Mam’zelle Nitouche", mis on kogu tema operetiloomingust rahvusvaheliselt tuntuim teos ning olnud Offenbachi oopuste kõrval üks väheseid prantsuse operette, mida tänaseni aeg-ajalt esitatakse ka väljaspool Prantsusmaad.

Lavateostest on "Mam'zelle Nitouche'i" kõrval olnud enam esitatud "Chilpéric", "Alladin the Second", "Le petit Faust", "Lili" ja "La cosaque" ("Kasakas").

Elu lõpuaastatel kannatas hingelise tasakaalutuse all. Kui ta 1892. aastal Pariisis suri, oli ta elanud oma karmist konkurendist Offenbachist 12 aastat kauem.

Eestis on esitatud "Mam'zelle Nitouche'i" Estonias 1907, 1915, 1966, Vanemuises 1957 ja Endlas 1926.

Peamised teosed muuda

Don Quichotte et Sancho Pança (1848)
Les foilies dramatiques (1853)
Fifi et Nini (1856)
La voiture (1858)
Le retour d’Ulysse (1862)
Les chevaliers de la table ronde (1866)
Chilpéric (1868)
Le roi Amatibou (1868)
Les turcs (1869)
Le petit Faust (1869)
Alladin the Second (London, 1870)
Babil and Bijou or The Lost Regalia (1872)
La veuve du malabar (1873)
Alice de Nevers (1875)
La belle poule (1875)
Panurge (1879)
Les Sphinx (revüü, 1879)
Les deux roses (1881)
Lili (1882)
Mam’zelle Nitouche (1883)
Le vertigo (1883)
La cosaque (1884)
Mam’zelle Gavroche (1885)
Frivoli (1886)
Fla-Fla (1886)
Dilara (ballett, 1887)
Diana (ballett, 1888)
Cleopatra (ballett, 1889)
Les bagatelles de la porte (1890)
Cocher au Casino (revüü, 1890)
Bacchanale (1892)
La cabinet Piperlin (postuumselt 1897)
Les aventures de Télémaque (esitamata 1900)