Flandria krahv
See artikkel vajab toimetamist. (September 2014) |
Artiklis ei ole piisavalt viiteid. |
Flandria krahv oli Flandria krahvkonna võimukandja või asevalitseja 9. sajandist kuni ameti kaotamiseni Prantsuse revolutsionääride poolt aastal 1790. Tiitlit anti kaks korda ka belglaste kuninga noorematele poegadele, viimane selle tiitli kandja suri aastal 1983.
.svg)
Kuigi varajased valitsejad, alates Arnulf I-st, olid mõnikord markkrahvideks või markiideks kutsutud, langes see rööptiitel 12. sajandil suuresti kasutusest ära. Sealt alates kutsuti Flandria valitsejaid vaid krahvideks.
Flandria krahvid laiendasid oma valdusi rea diplomaatiliste manöövrite kaudu. Hainaut', Namuri, Béthune'i, Nevers'i, Auxerre'i, Retheli, Burgundia ja Artois' krahvkonnad omandati abielude kaudu koos vastavate pärijannadega. Flandria krahvkond koges ise sama saatust. Krahvinna Margaretha III abieluga Burgundia hertsogi Philippe Südiga asusid krahvkond ja alamkrahvkonnad aastal 1405 personaaluniooni Burgundia hertsogkonnaga. Krahvkond ise lakkas olemast aastal 1795.
Flandria krahvide loend muuda
Flandria dünastia muuda
- Balduin I (860. aastad – 879)
- Balduin II (879–918)
- Arnulf I (918–964), üheskoos:
- Balduin III (958–962)
- Arnulf II (964–988)
- Balduin IV (988–1037)
- Balduin V (1037–1067)
- Balduin VI (1067–1070)
- Arnulf III (1070–1071)
- Robrecht I (1071–1093)
- Robrecht II (1093–1111)
- Balduin VII (1111–1119)
Taani dünastia muuda
- Charles I (1119–1127)
Normandia dünastia muuda
- Guillaume Cliton (1127–1128)
Elsassi dünastia muuda
- Thierry (1128–1168)
- Filips I (1168–1191)
- Marguerite I (1191–1194)
- üheskoos oma abikaasa Hainaut' Balduiniga
Flandria dünastia muuda
- Balduin VIII (1191–1194), ka Hainaut' krahv Baudouin V ja Namuri markkrahv Baudouin I
- Baudouin IX (1194–1205), ka Hainaut' krahv, Baudouin VI ja Ladina keisririigi keiser (1204–1205), Baudouin I
- Johanna (1205–1244), üheskoos:
- Margaretha II (1244–1278)
- Aastal 1244 nõutasid Flandria ja Hainaut' krahvkondi Margaretha II pojad, poolvennad Jan ja Guillaume Flaami pärilussõjas. Aastal 1246 andis Louis IX Flandria Guillaume'ile.
Dampierre'i dünastia muuda
- Guillaume (1247–1251)
- Gui (1251–1305)
- Robrecht III (1305–1322)
- Lodewijk I (1322–1346)
- Lodewijk II (1346–1384)
- Margaretha III (1384–1405)
- üheskoos oma abikaasa Philippe Südiga
Valois-Burgundia dünastia muuda
- Jean Kartmatu (1405–1419)
- Philippe Hea (1419–1467)
- Charles Südi (1467–1477)
- Marie (1477–1482)
Habsburgid muuda
- Philipp Ilus (1482–1506)
- Karel III (1506–1555)
Karl V kuulutas 1549. aastal välja Pragmaatilise sanktsiooni, mis ühendas Flandria igaveseks teiste Madalmaade valdustega personaaluniooni. Kui Habsburgide impeerium Karl V pärijate vahel jagati, läksid Madalmaad, sealhulgas Flandria, Felipe II-le Habsburgide Hispaania harust.
- Filips V (1555–1598)
- Isabel Clara Eugenia (1598–1621)
- üheskoos oma abikaasa Albrechtiga
- Filips VI (1621–1665)
- Karel IV (1665–1700)
- Filips VII (1700–1706)
Aastatel 1706–1714 tungisid Hispaania pärilussõja ajal Flandriasse inglased ja hollandlased. Lääni nõudsid Habsburgid ja Bourbonid. Aastal 1713 lahendas Utrechti rahu järgluse ja Flandria krahvkond läks Habsburgide Austria harule.
- Karel V (1714–1740)
- Maria Theresia (1740–1780)
- Franz I (1740–1765)
- Joseph I (1780–1790)
- Leopold (1790–1792)
- Franz II (1792–1835)
Tiitel kaotati de facto pärast Flandria annekteerimist revolutsioonilise Prantsusmaa poolt aastal 1795. Keiser Franz II loobus oma nõudmistest Madalmaadele 1797. aasta Campo Formio rahuga ja ala jäi Prantsusmaa osaks kuni Napoleoni sõdade lõpuni.
Kasutamine uuemal ajal muuda
Saksi-Coburgi ja Gotha dünastia muuda
Uuemal ajal, pärast 1840. aastat, on Flandria krahvi tiitlit antud kahele Belglaste kuninga (ladina rex Belgarum) nooremale pojale. Teine neist suri aastal 1983, pärast mida pole tiitlit enam antud.
- Prints Filips (1840–1905)
- Prints Karel (1910–1983)
Bourbonid muuda
Flandria krahvi tiitel on üks Hispaania krooni tiitleid. See on ajalooline tiitel, mida kasutatakse vaid nominaalselt ja tseremoniaalselt.