Ferlach
See artikkel vajab toimetamist. (Mai 2021) |
Artiklis puuduvad viited. (Mai 2021) |
Ferlach (sloveeni Borovlje) Kärnteni liidumaa Klagenfurdi maaringkonnas on lõunapoolseim linn Austrias. See on tuntud oma sajanditevanuse relvasepatraditsiooni poolest, mis kuulub 2010. aastast Austria vaimse kultuuripärandi juurde.
| Ferlach | |
|---|---|
 | |
 | |
| Pindala |
117 km² (2018)[1]  |
| Elanikke |
7141 (1.01.2018)[2] |
|
| |
| Koordinaadid | 46° 32′ N, 14° 18′ E |
 Asend Klagenfurti maaringkonnas | |
  | |
Linn asub Drava jõe Rosentali/Roži orus, u. 17 km Kärnteni liidumaa pealinnast Klagenfurdist lõunas. Lõunas moodustab Karawankide mäestiku hari piiri Sloveeniaga. Omavalitsuse osad on Ferlach (Borovlje), Kappel an der Drau (Kapla ob Dravi), Kirschentheuer (Kožentavra), Unterloibl (Podljubelj), Waidisch (Bajdiše), Unterferlach (Medborovnica), Glainach (Glinje), Seidolach (Ždovlje) ja Windisch Bleiberg (Slovenji Plajberg).
Linnakeskus asub Rosental Straße (B85) ja Loiblpass Straße (B91) maanteede ristmikul, viimane on Euroopa maantee E652 osa, kulgedes Loibli kuru kaudu Klagenfurdist Tržičisse Sloveenias. Ferlachi raudteeliin Weizelsdorfist lakkas teenindamast 1951. aastal, kuid suvistel nädalalõppudel ja erilistel puhkudel kulgeb muuseumirong Rosentaler Dampfzug kuni Weizelsdorfini, seda haldab säilitusrühm Nostalgiebahnen in Kärnten.
Ajalugu muuda
Ferlachit on esmamainitud 1246. aasta dokumendis kui Vörelach, nimetatud ümberkaudsete männimetsade (Föhre, sloveeni bor) järgi. Mägine ala on suurte rauamaagi lademete asupaik, rauatehas ja sepistamine on dokumenteeritud 15. sajandist.
Kärnteni hertsogkonna pealinna üleviimine Klagenfurti kuningas Maximilian I valitsemisajal 1518. aasta paiku edendas otsustavalt Ferlachi arengut Tulirelvade tootmise keskusena. Keisrinna Maria Theresia ajal said selle relvasepad Habsburgide monarhia peamisteks soomustajateks. Ferlachi tulirelvi kasutasid ka Hispaania, Prantsusmaa ja Türgi armeed.
Tänapäevane omavalitsus kui Oberferlach loodi 1850. aastal. Ferlach sai linnaõiguse 1930. aastal ja on täna jahipüsside tootmise keskus. Linna ajalugu on kujutatud selle vapil: seal on käbiga mänd, kaks ristatud hõbedast naela ja vintpüss.
Rahvastik muuda
2011. aasta rahvaloenduse andmetel oli Ferlachis 7272 elanikku. 8,0% rahvastikust olid kärnteni sloveenid.
| Küla | Elanike arv 1991. aastal | Sloveenide osakaal 1991. aastal | Sloveenide osakaal 1951. aastal |
|---|---|---|---|
| Bodental/Poden | 115 | 53,9% | 83,3% |
| Loibltal/Brodi | 70 | 51,4% | 68,2% |
| Strugarjach/Strugarje | 18 | 61,6% | 94,1% |
| W.Bleiberg/Slovenji Plajberk | 124 | 66,9% | 87,3% |
| Waidisch/Bajdiše | 93 | 37,6% | 44,5% |
| Glainach/Glinje | 114 | 12,3% | 84,7% |
| Kappel a.D./Kapla ob Dravi | 262 | 6,5% | 30,3% |
| Tratten/Trata | 82 | 15,9% | 41,4% |
| Unterglainach/Vesca | 32 | 37,5% | 100% |
| Laak/Loka | 41 | 14,6% | 100% |
| Seidolach/Ždovlje | 87 | 18,4% | 74,5% |
| Dörfl/Kajže | 18 | 55,6% | 79,4% |
| Singerberg/Žingarica | 9 | 11,1% | 100% |
| Rauth/Rute | 11 | 9,1% | 100% |
| Görtschach/Goriče | 230 | 8,8% | 13,7% |
| Reßnig/Resnica | 212 | 7,1% | 44,8% |
| Kirschentheuer/Kožentavra | 252 | 7,9% | 45,6% |
| Otroutza/Otrovca | 71 | 5,6% | 41,0% |
| Strau/Struga | 222 | 5,0% | 28,5% |
| Unterloibl/Podljubelj | 240 | 8,3% | 22,1% |
Tuntud inimesi muuda
- Odo Josef Struger (1931–1998), insener
- Wolfgang Petritsch (* 1947), diplomaat, aukodanik
Viited muuda
- ↑ Dauersiedlungsraum der Gemeinden Politischen Bezirke und Bundesländer - Gebietsstand 1.1.2018, vaadatud 10.03.2019.
- ↑ Einwohnerzahl 1.1.2018 nach Gemeinden mit Status, Gebietsstand 1.1.2018, vaadatud 9.03.2019.