Feministlik epistemoloogia

Feministlik epistemoloogia on teadmiste teooriate uurimine, mis hõlmab soolise võrdõiguslikkuse uuringuid ja naisteõpinguid. [1] Feministliku epistemoloogia alla kuuluvad uuringud: kuidas sugu mõjutab teadmisi, õigustamist ja teadmiste teooriat ning kuidas teadmised ja põhjendused panevad naise ebasoodsasse olukorda. Feministlikul epistemoloogial on palju harusid. Peamiselt keskendub see kolmele põhiteemale: feministlik standpoint-teooria, feministlik postmodernism ja feministlik empirism. [2]

Jean-Paul Sartre ja Simone de Beauvoir Balzaci monumendi juures

Feministlik standpoint-epistemoloogia muuda

Feministliku standpoint-teooria kujutab endast arvamust, et teadusest kumab läbi seksism ja seetõttu peaks kahtluse alla seadma kogu teaduspraktika ning kategoriseerimisloogika. On loodud eeldus, et fundamentaalsemate muutusteta teadusdistsipliinides pole võimalik soosuhteid nähtavale tuua ning naise kogemust ei saa nii lihtsalt nendesse valdkondadesse lisada. See tähendab, et traditsioonilisi meetodeid ja praktikaid tuleb muuta, sest kinnistunud uurimismeetodid, mõisted ning praktikad jätavad liialt palju tähelepanuta. [3]

Standpoint-teooria toetub omakorda marksistlikule ideoloogiale. Sellest tuleneb ka väide, et ühiskond on jagatud erinevatesse rühmadesse ja sotsiaalsetesse kategooriatesse: just teatud sotsiaalses keskkonnas elamine või teatud kogemused kujundavad teadmised, eelarvamused ja stereotüübid. Lähtudes standpoint-teooriast on valitsev klass ehk valge Euroopa-Ameerika päritolu keskklassi kuuluv mees liialt domineeriv ning oma positsiooniga piiranud ja moonutanud teadmisi. Domineerivad grupid kuvavad vaid enda huvisid ja väärtusi, rõhutud grupid ja nende teooriad haaravad märksa enam. Feministliku standpoint-epistemoloogia puhul kõneldakse kahest peamisest eesmärgist: esiteks püüelda valitsevade huvide ja väärtuste vältimise poole ning teiseks kaasata teadusse rohkem erinevaid rõhutud gruppe.[3]

Standpoint-feministid on välja pakkunud mitmeid uusi seletusi: näiteks emadus ja lastekasvatus vahendavad teadmisviise. Mõningad teadmised antakse edasi keha abil ja osa teadmisi ületab kehakogemuse. Sooline tööjaotus tähendaks naiste puhul mentaalse, emotsionaalse ja manuaalse töö ühendamist. [3]

Feministlik empirism muuda

Feministlikul empirismil on palju vorme. Feministliku empirismi eesmärkideks on positivismi vigade vältimine ja naiste kaasamine teadusse. Feministliku empirismi esindajad eeldavad, et mehekeskne seksistlik teadus on n-ö halb teadus ja loodavad normide rangema järgimisega seksistlikku teadust parandada. Nad ei usu siiski, et teadus on läbinisti mehekeskne ja seksistlik. Sellisele kirjeldusele vastavat feministlikku empirismi on Richmond Campbell nimetanud eksternaalseks feministlikuks empirismiks. Internaalse ja eksternaalse empirismi nimetused on seotud sellega, kas feministlikud eesmärgid on hüpoteeside testimismeetodile internaalsed või eksternaalsed. Internaalne feministlik epistemoloogia metoodiõpetus kombineerib tulemuste ennustamise, veenva seletuse ja vaatluse nõude ehk kolm põhilist empirismi normi. Internaalne empirism ei eelista erinevalt eksternaalsest empirismist naise teadmist ning usub objektiivse tõe võimalikkusesse. [3]

Feministlik postmodernism muuda

Feministliku postmodernismi esindajaid peetakse kõige radikaalsemateks. Välditakse essentsialismi, modernistlike projektide absolutismi, fundatsionalismi. Feministlik postmodernism hülgab realistliku teadmise ja minetab teaduse eesõigustatud positsiooni. Feministidest postmodernistid kahtlevad kõiges: iseendas, teaduses, mõistuse kõikvõimsuses. [3]

Tuntumad esindajad muuda

Viited muuda

  1. Anderson, Elisabeth S. (2004). "Feminist epistemology and philosophy of science". Originaali arhiivikoopia seisuga 2. aprill 2015.
  2. Young, I.M (1990). "Throwing like a girl and other essays in feminist political theory".
  3. 3,0 3,1 3,2 3,3 3,4 Mirjam Hinrikus (2000). "Feministlik epistemoloogia teadusfilosoofias" (PDF). Ariadne Lõng.

Välislingid muuda