Fabian von Fersen
Vabahärra Fabian von Fersen (7. veebruar 1626 Tallinn – 9. august (vkj 30. juuli) 1677 Malmö) oli Rootsi sõjaväelane ja riigitegelane.
Elulugu muuda
Sündis Eestimaa maanõuniku, Laupa, Lohu ja Jäneda mõisniku (aastast 1630 ka Abja) Reinhold Fabian von Ferseni (1594–1649) ja Dorothea Wrangelli (1590–1652) pojana. Tema ema oli Rootsi feldmarssali ja Liivimaa kindralkuberneri Herman Wrangeli õde.
1663. aastal määrati kindralmajori auastmes Liivimaa ja Riia kuberneriks ja ülendati 1668. aastal jalaväe kindralleitnandiks.[1] [2] Aastatel 1671–1674 oli ka kindralkuberneri kohusetäitja.
1674. aastal sai jalaväekindraliks ja koos venna Hans von Ferseni (Riia kuberner aastast 1675), ning onupoegade Otto Wilhelm von Ferseni ja Hermann von Fersen nooremaga Cronendahli (Skabersjö, Skåne maakonnas) vabahärra tiitli.[3].
Skåne sõja alguses ülendati 1675. aastal Rootsi kuningliku väe feldmarssaliks ja oli 1676. aastast Skåne, Hallandi ja Blekinge kindralkuberner.
Ta oli Maardu (aastast 1663), Abja, Palupera, Sipa ja Laupa pärushärra.
1677. aasta juunis, Skåne sõjas juhtis ta Malmö piiramisel Rootsi vägesid. 26. juunil löödi küll Taani väed tagasi, kuid Fersen suri mõned päevad hiljem lahingus saadud haavadesse.[4] Fabian von Fersen soovis oma testamendi kohaselt saada maetud Tallinna toomkirikusse, kuhu ta juba eluajal endale ja oma pereliikmetele hauakoha oli ostnud.[4] Ferseni surnukeha toodi Stockholmi, kus kadunuke saadeti suurte sõjaväeliste auavalduste ja saatjaskonna saatel laevadega viimsele teekonnale Tallinnasse.[4] Fabian von Ferseni sarkofaag asub Tallinna toomkiriku pikihoone loodenurgas, selle kõrval paikneb tema venna, Hans von Ferseni kivist sark.[4] Sarkofaagi kohal asus kuni 20. sajandi alguseni uhke pinkloož.[4] Ferseni hauamonument-sarkofaag on võetud kunstimälestisena riikliku kaitse alla.
Perekond muuda
Fabian von Fersen abiellus 13. mail 1657. aastal Krakówis ooberst Christian von Brettlachi lese Sabina Elisabethiga (surnud 1684/92), kes oli Heinrich Arnold von Westernhageni ja Helene Eleonore von Witzlebeni tütar.[5] Abielust sündis Adam Johan von Fersen (1666–1667).[6]
Tema lesestunud abikaasa abiellus 19. septembril 1680 Tallinnas Virumaa Uhtna pärushärra ja Ubja mõisniku, hilisema feldmarssali, Brüsseli asehalduri ja Hispaania krahvi (1709) Fabian von Wrangeliga (1651–1737; de).[7]
Sugupuu muuda
| Fabian von Fersen | Reinhold Fabian von Fersen | Fabian von Fersen | Hermann von Fersen (Raikküla) |
| Anna von Tiesenhausen (Järvakandi) | |||
| Barbara Uexküll | Wilhelm Uexküll (Päärdu)[8] | ||
| Gertruda von Tittfer | |||
| Dorothea von Wrangell | Hans von Wrangell (surn. 1593) | Hermann von Wrangell (Elistvere) | |
| Adelheid Üxküll (Riisipere) | |||
| Barbara Anrep (surn. 1628) | Hermann Anrep (Ingliste) (surnud 1573) | ||
| Margaretha von Rosen (Alu, Augstroze) |
Vaata ka muuda
Viited muuda
- ↑ 1,0 1,1 August Wilhelm Hupel: Historisch-chronologisch-biographische Nachrichten von den liefländischen Generalgouverneuren, Gouverneuren und Statthaltern des Schlosses zu Riga zur königl. schwedischen Regierungszeit. / "Nordische Miscellaneen" St. 18–19, Riga: Hartknoch 1789, lk. 512–513
- ↑ Biographiskt Lexicon öfver namnkunnige Svenska Män, 1837 lk.335
- ↑ "(1754) Matrikel öfwer Swea rikes ridderskap och adel ... lk. 110–111".
- ↑ 4,0 4,1 4,2 4,3 4,4 4,5 Merike Kurisoo, Ars moriendi – suremise kunst, EKM, 2013
- ↑ 5,0 5,1 5,2 Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften, Teil 2, 1: Estland, Görlitz, 1930, lk.85
- ↑ 6,0 6,1 6,2 Fabian von Fersen; die Stammtafel – Pilt Johann Christoph Brotze kollektsioonist
- ↑ Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften, Teil 2, 2.: Estland, Görlitz, 1930 lk.602
- ↑ Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften, Teil 2, 1: Estland, Görlitz, 1930, lk.494
Välislingid muuda
- F. von Ferseni hauamonument-sarkofaag Tallinna Toomkirikus, 17. saj. II pool (paas)
- Otsi Fabian von Ferseni korraldusi Eesti Ajalooarhiivi fondidest
- Nordisk familjebok, 1908, lk.103 (rootsi keeles)
- Svenskt biografiskt handlexikon, 1906, lk.332 (rootsi keeles)
- Salmonsens konversationsleksikon, 1915–1930, lk.901 (taani keeles)
- Sven Petter Bexell: Hallands historia och beskrivning, 1931, lk.147–150
| Eelnev Claes Tott |
Liivimaa kuberner 1663–1674 |
Järgnev Krister Klasson Horn af Åminne |