Esimese öö õigus (film)
''Esimese öö õigus" oli 1925. aastal valminud Eesti mängufilm.
| Žanr | draamafilm |
|---|---|
| Režissöör | Balduin Kusbock |
| Stsenarist | Balduin Kusbock |
| Operaator | J. Silis |
| Peaosades |
Mary Melsas, René Leer, Heino Vaks, Niina Kusbock, Hartius Möller, Adalbert Kirschenberg, Carl Treumundt, Ludmilla Puhmas-Karma, Johhanes Jea |
| Filmistuudio | Taara-film |
| Aasta | 1925 |
| Esilinastus | 27. oktoober 1925 |
| Riik |
 Eesti |
| Keel | tummfilm / eesti |
| IMDb profiil | |
| Sissekanne Eesti filmi andmebaasis | |
Film pole säilinud.
Sisukokkuvõte muuda
Filmiainese inspireerijaks võib pidada Matthias Johann Eiseni poeemi "Kuldja" (1923).
Neiu Helja Vainola on Vabadussõjas halastajaõde. Laatsaretis kohtab ta haavatud Inglise leitnanti John Smithi, kes on sõjas vabatahtlikuna. Noored armuvad, John palub Helja kätt, kuid neiu tahab lõpetada meditsiiniõpingud ülikoolis. Mõne aasta pärast Eestisse naasnult riivab John autoga Helja tallu sõites teel kogemata vana professorit ja viib ta Helja juurde toibuma. Johni palvel räägib teadlane eestlaste ajaloost ja muistsest vabadusvõitlusest. Orjaöö kohta loeb ta oma käsikirjast loo, mis elustub ekraanil järgmiselt.
Rüütel Uno von Sternhell igavleb mõisas. Hingekarjasel paater Albertil ei tule enam ühtki uut lõbustust pähe. Ajaviiteks prassinud, minnakse lõpuks jahile, kaasas eestlasest paaž Mangu, keda ihaldab rüütliproua Stella von Sternhell. Teel heidab rüütel silma orjapiiga Lindale. Mangu armub kaunisse neidu ja palub luba teda kosida, olles selle nimel valmis kasvõi taas orjaks minema. Isand soostub, kuid otsib võimalust oma kõlvatu kire rahuldamiseks. Selle juhatab talle kätte paater: von Sternhell nõudku mõisahärrade esimese öö õigust. Mõisamehed röövivadki mõrsja otse pulmapeolt, kuid Mangu koos talumeestega tabab nad lossiväravas. Mangu surmab kahevõitluses mõõgaga von Sternhelli, kuid pääseda noorpaaril ei õnnestu. Nad võetakse kinni. Mangu pekstakse mõrsja silme ees surnuks, Linda kaotab mõistuse ja vannub kättemaksu tulevikus.
Vapustatuna sellest loost, tänab Smithide noorpaar Jumalat, et sellised brutaalsed tavad on jäädavalt minevik, ja sõidab õnnelikult Inglismaale.
Osatäitjad muuda
- Mary Melsas – Helja Vainola, üliõpilane, taluperemehe tütar
- René Leer – John Smith, Inglise ohvitser
- Heino Vaks – Vana professor
- Niina Kusbock – Stella von Sternhell, rüütliproua
- Hartius Möller – Uno von Sternhell, rüütel
- Adalbert Kirschenberg – Mangu, rüütli paaž
- Carl Treumundt – Paater Albert, lossi vaimulik
- Ludmilla Puhmas-Karma – Linda, pärisorja tütar
- Johhanes Jea – Mõisakubjas
- Johannes Tigane –
- Oskar Nuust –
Tegijad muuda
- Lavastaja – Balduin Kusbock
- Stsenaarium – Balduin Kusbock
- Operaatorid – Ernst Treier ja J. Siehlis
Arvustus muuda
Karl August Hindrey kirjutas filmi arvustuses: "Koguni välise miljöö andmine on üsna rahuldav hoonete ja riietuse suhtes. Ning lugu tuleb pidada katseks isegi etnograafiliselt õigesti mõjuda: eestlastena figureerivad tüübid, keda autor enesele soomeugrilastena ette kujutab, on tingimata mongoloiidid ja selles mõttes hästi valitud ning Axel Gallén-Kallela järele kostümeeritud[1]."
Viited muuda
- ↑ KAH. Meie kinolint. Päevaleht, 29. oktoober 1925, nr. 293, lk. 2.