Enn Kraam
eesti näitleja
Enn Kraam (õieti Enn Kram[1]; 20. juuli 1943 Uusküla, Rapla – 18. juuni 2001 Viljandi) oli eesti näitleja.
Enn Kraam lõpetas 1961. aastal Rapla Keskkooli ja 1965. aastal Tallinna Riikliku Konservatooriumi lavakunstikateedri (2.lend).
Ta on mänginud kuuldemängudes, telelavastustes („Ukse taga”, 1966, „Plekkmehed”, 1984, „Romulus Suur”, 1988, „Andke neile andeks”, 1998) ja filmides („Valge laev”, 1971, „Metskapten”, 1972, „Surma hinda küsi surnutelt”, 1978, „Vana mees tahab koju”, 1991, „Surmatants”, 1991).
Töökohad muuda
- 1965–1992 Eesti NSV Riikliku Noorsooteatri näitleja
- 1993 Eesti Nukuteatri näitleja
- 1993 Vanalinnastuudio näitleja
- 1994–2001 Ugala näitleja
Rollid Ugalas muuda
1993–1994 muuda
- Kolmekrooniooper (Pihkum)
- Suvi ja suits (reverend Winemiller)
1994–1995 muuda
- Ehitusmeister Solness (doktor Herdal)
- Meie linnake (professor Willard)
- Salemi nõiad (asekuberner Danforth)
- Kolm päeva parun von Münchauseni elust (linnapea)
1995–1996 muuda
- Köietantsija lugu (Julius Schmittolini)
- Poolearuline Jourdain (du Croisy)
- Draakon (arhivaar Charlemange)
1996–1997 muuda
- Proovireisija surm (onu Ben)
- Saabastega kass (kuningas)
1997–1998 muuda
- Loojang (Mendl Krik)
- Maria Stuart (George Talbot)
1998–1999 muuda
- Elav laip (teenija)
- Ainult unistus (majaperemees Rõõmuoks)
- Õnne, Leena! (kunstnik Hagen)
1999–2000 muuda
- Sõbrad, kurikaelad ja muud elukad (hiidkilpkonn)
- Naiste naljad, meeste mängud (Antti Coveen)
- Don Carlos (kardinal-suurinkvisiitor)
2000–2001 muuda
- Kuum süda (Kuroslepov)
- Tom Sawyeri seiklused (mister Robbins)
- Vabaduse rist (Pjotr Morozov)
Tunnustus muuda
- 1975 – Eesti NSV teeneline kunstnik
Isiklikku muuda
On olnud abielus Karin Karmiga.
Mälestuse jäädvustamine muuda
2009. aastal paigaldati Enn Kraami sünnikoju Raplas Uuskülas Ott Herodese kujundatud mälestuskivi.[2]