Endorfiinid
Endorfiinid (inglise keeles endorphines) on paljude loomade närvisüsteemis neuronite sünteesitud ja vabastatavad looduslikud (endogeensed) (opioid)neuropeptiidid, mis seonduvad opioidiretseptoritega, ja arvatakse, et harilikult need pärsivad (vaigistavad) orgaanilise valu edastamist närvikiududes.
Endorfiinid osalevad sellistes normaalsetes füsioloogilistes protsessides nagu toitumine, joomine, paaritumine, vererõhu ja kehatemperatuuri regulatsioon ning emalik hoolivus; lisaks ka sellistes mentaalsetes protsessides nagu õppimine.
Endorfiinide sünteesi, lõhustumist ja toimet teistel selgroogsetel, peale mitmete katseloomade ja inimeste, on vähe uuritud, kuid arvatakse, et kuna nad seonduvad opioidretseptoritega (või nendega sarnaste retseptoritega), on nende ülesanne siiski ka valu vaigistamine.
Selgroogsete opioidpeptiidiga sarnaseid molekule on tuvastatud ka putukatel.[1]
Endorfiinid on ka molekulide klass, kuhu kuuluvad alfaendorfiin, beetaendorfiin, gammaendorfiin, alfaneoendorfiin ja beetaneoendorfiin.
Looduslikke endorfiine sünteesitakse kesknärvisüsteemis pea- (ajuripatsi näärmehüpofüüs) ja seljaajus ning sisemises närvisüsteemis jm ning vabastatakse kas vastusena neurotransmitteritele (pärssivad mediaatorained) või inhibeeritakse nende vabastamist (näiteks katehhoolamiinid).
Looduslikke endorfiine sünteesitakse prohormoonidest: ajuripatsis sünteesitakse proopiomelanokortiin -> beetalipotropiin -> beetaendorfiin. Endorfiini molekulid vabastatakse aksoni jätkete kaudu kiirelt signaali vastuvõtvasse neuronisse ja seondudes sellel vastavate retseptoritega kutsub sageli esile spetsiifilise inhibitsiooni.
Lisaks sellele stimuleerivad endorfiinid selliste hormoonide eritumist nagu kasvuhormoon, prolaktiin, adrenikortiktropiin ja antidiureetiline hormoon, inhibeerivad luteiniseeriva hormooni, folliikuleid stimuleeriva hormooni ja türeotropiini eritumist.
Uuemad endorfiinide uuringute tulemused on näidanud, et nende metabolism on üsna suure tähtsusega ka lümfoid(-immuun)süsteemi regulatsioonil ja suhtlemisel teiste elundisüsteemidega. Endorfiinid evivad ringluses (ka vastavate ensüümide toimel) immunomoduleerivat toimet – immunosupressiooni. Ka lümfotsüüdid võivad endorfiine sünteesida, tõenäoliselt ka T-rakud, (CD4+ ja CD8+ T-rakud metaboliseerivad).[2]
Põletike korral on tuvastatud endorfiine T-rakkudes, B-rakkudes, monotsüütides ja makrofaagides.
Arvatakse, et just endorfiinide toimel võib inimestel (lisaks seedetegevusele ning ravimite ja muude ainete tarvitamisele ka selliste füüsiliselt pingutavate tegevuste nagu sportimine ja seks tagajärjel) vallanduda heaolutunne ning rasedatel naistel sünnituse ajal vallanduda ka autoanalgeesia.
Beetaendorfiinid muuda
Pikemalt artiklis Beetaendorfiinid
Kesknärvisüsteemis seonduvad beetaendorfiinid vastavate opioidretseptoritega (müüretseptorid) ja valu vaigistamise toime arvatakse saabuvat GABA vabastamise inhibeerimise ja dopamiini sünteesimise määra suurendamisega.
Perifeerses närvisüsteemis seonduvad beetaendorfiinid opioidretseptoritega ja vaigistavad valu (analgeesia).
Beetaendorfiine seostatakse autoimmuunhaiguste patogeneesiga, oletatakse, et immunosupressioon tuleneb immuuntekkeliste (seoseliste) põletikuliste haiguslike seisundite korral tsütokiinide suurenenud sünteesis ja eritamises, mis stimuleerib ka beetaendorfiinide teket nii näärmehüpofüüsi kui ka lümfotsüütide poolt, ja see omakorda inhibeerib T-abistajarakkude talitlust ja võimalik, et reguleerib ka antikehade tootmist.[3]
Sõltuvus muuda
Looduslikud endorfiinid normaalse seedetegevuse ja füüsilise koormuse ning sportimise käigus teadaolevalt sõltuvust ei tekita. Kuid liigsöömine ja liigtreenimine, liigne alkoholoosete jookide[4] ja endorfiine moodustuvate toitainete (rasvad, suhkur, täisteratooted, teraviljade baasil õlu ja viin jm) ja muude ainete regulaarne liigtarvitamine võib osadel inimestel sõltuvushäireid esile kutsuda.
Looduslikud oopiumi alkaloidid muuda
- Pikemalt artiklis Looduslikud oopiumi alkaloidid
Opiaadid, mida kasutatakse meditsiinilistel kaalutustel analgeetikumidena (nagu dihüdrokodeiini, fentanüüli, morfiini jts sisaldavad ravimid), inhibeerivad looduslike endorfiinide sünteesi ja jäljendavad looduslike endorfiinide toimet. Nende pikemaajaline näidustatud kasutamine ja/või kuritarvitamine ning selle tagajärjel tekkinud sõltuvus ja/või tolerantsuse suurenemine on raskesti ravitavad (eriti morfiinisõltuvus). Kuid pahaloomulise haiguse terminaalstaadiumis ei peeta harilikult sõltuvuse teket "halvaks käitumiseks" (ei peeta oluliseks).[5]
Ajaloolist muuda
1975. aastal eraldasid John Hughes ja Hans W. Kosterlitz Aberdeeni Ülikoolist (ingl University of Aberdeen) ajust kaks looduslikku peptiidi ja nimetasid need enkefaliinideks, endorfiini molekul eraldati aga ajuripatsist.[6]
Vaata ka muuda
Viited muuda
- ↑ Scharrer B, Stefano GB, Leung MK., Opioid mechanisms in insects, with special attention to Leucophaea maderae. Lühikokkuvõte., Cell Mol Neurobiol. september 1988 ;8(3):269-84., veebiversioon (vaadatud 26.09.2014)(inglise keeles)
- ↑ Miller BC, Thiele D, Hersh LB, Cottam GL., A secreted peptidase involved in T cell beta-endorphin metabolism. Lühikokkuvõte, Immunopharmacology. märts 1996;31(2-3):151-61., veebiversioon (vaadatud 25.09.2014)(inglise keeles)
- ↑ Mørch H, Pedersen BK., Beta-endorphin and the immune system--possible role in autoimmune diseases. Lühikokkuvõte, Autoimmunity. 1995;21(3):161-71., veebiversioon (vaadatud 25.09.2014)(inglise keeles)
- ↑ University of California, San Francisco (12. jaanuar 2012). "Clue as to why alcohol is addicting: Scientists show that drinking releases brain endorphins". ScienceDaily (inglise). Vaadatud 25.09.2014.
- ↑ Adam S Sprouse-Blum, BA, Greg Smith, BS, Daniel Sugai, BA, ja F Don Parsa, MD,Understanding Endorphins and Their Importance in Pain Management, Hawaii Med J., märts 2010; 69(3): 70–71., PMCID: PMC3104618, veebiversioon (vaadatud 25.09.2014)(inglise keeles)
- ↑ INTRODUCTION, veebiversioon (vaadatud 25.09.2014)(inglise keeles)
Välislingid muuda
 |
Tsitaadid Vikitsitaatides: Endorfiin |
- Riley AL, Zellner DA, Duncan HJ., The role of endorphins in animal learning and behavior. Lühikokkuvõte, Neurosci Biobehav Rev. kevad 1980 ;4(1):69-76., veebiversioon (vaadatud 25.09.2014)(inglise keeles)
- Schulzke JD, Fromm M, Riecken EO, Reutter W., Enkephalin affects ion transport via the enteric nervous system in guinea-pig ileum. Lühikokkuvõte., Eur J Clin Invest. aprill 1990 ;20(2):182-91., veebiversioon (vaadatud 25.09.2014)(inglise keeles)
- Functions, veebiversioon (vaadatud 25.09.2014)(inglise keeles)