Endel Nirk

eesti kirjandusteadlane, -kriitik ja kirjanik

Endel Nirk (pseudonüüm Emil Nestor Hermelin; 15. detsember 1925 Koorküla vald15. aprill 2018 Tallinn) oli eesti kirjandusteadlane, -kriitik ja kirjanik.

Endel Nirk oli pärit talupidajate perekonnast. Ta õppis 19331938 Koorküla algkoolis, 1938–1943 Tõrva Gümnaasiumis ja 19441949 Tartu Riikliku Ülikooli ajaloo-keeleteaduskonnas, lõpetas eesti filoloogina. Filoloogiakandidaadi kraadi kaitses ta 1959. aastal ja filoloogiadoktori kraadi 1971. aastal.

1943–1944 oli mobiliseeritud Saksa sõjaväkke.

Ta töötas 1949–1953 Tallinnas Sirbi ja Vasara toimetuses. Alates 1953. aastast töötas Endel Nirk Keele ja Kirjanduse Instituudis, kus oli 1953–1962 teadur, 1962–1968 Oktoobri-eelse kirjanduse sektori ja 1968–1972 kirjandusteooria sektori juhataja. Aastatel 19761983 oli Endel Nirk Tallinna E. Vilde nim. Pedagoogilise Instituudi eesti keele ja kirjanduse kateedri professori kt. 1972–1976 ja alates 1983. aastast oli ta kutseline literaat. Endel Nirk on Kirjanike Liidu liige alates 1955. aastast.[1]

Aastal 1980 kirjutas ta alla 40 kirjale.

Teoseid muuda

  • https://dea.digar.ee/page/sirpjavasar/1960/11/12/7 Porikuu sonaat-fantaasia opus 13
  • "Eduard Bornhöhe", Eesti Riiklik Kirjastus 1961
  • "Friedrich Reinhold Kreutzwald", Eesti Riiklik Kirjastus 1961
  • "Teemad variatsioonidega", Eesti Riiklik Kirjastus 1964
  • "Kreutzwald ja eesti rahvusliku kirjanduse algus", Eesti Raamat 1968
  • "Eesti kirjanduse biograafiline leksikon" (koos Endel Sõgeliga), Eesti Raamat 1975
  • "Kaanekukk", Kunst 1977
  • "Mosaiikvõlv", Eesti Raamat 1978
  • "Eesti kirjandus", Perioodika 1983
  • "Avardumine", Eesti Raamat 1985
  • "Tabelinus", Perioodika 1990
  • "Teeline ja tähed. Eurooplase Karl Ristikivi elu", Eesti Raamat 1991

Antoloogiates muuda

Tunnustus muuda

Viited muuda

Välislingid muuda