Endel Lippmaa
Endel Lippmaa (15. september 1930 Tartu – 30. juuli 2015[1]) oli akadeemik (valitud 1972), professor (keemiline füüsika ja füüsikaline keemia), füüsika-matemaatikadoktor, Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituudi (KBFI) rajaja ja Teadusnõukogu esimees, KBFI keemilise füüsika laboratooriumi juhataja ja mitme ülikooli audoktor.
_(cropped).jpg)
Endel Lippmaa oli Analüütilise Spektromeetria Tippkeskuse juhataja.
1999. aastal valiti ta Eesti 20. sajandi saja suurkuju hulka.
Elulugu muuda
1948. aastal lõpetas ta Nõmme Gümnaasiumi ning 1953. aastal Tallinna Tehnikaülikooli põlevkivitehnoloogia erialal ning 1956. aastal kaitses samas kandidaaditöö teemal “Termilise lagunemise teel saadavate Eesti põlevkivi toodete dünaamika”. Sellega lõppes tema põlevkivikeemia uurimissuund ning ta asus täiesti uue ala – tuumamagnet-resonantsspektroskoopia uuringutele, millega tegeles ligikaudu pool sajandit.[2] 1969. aastal kaitses Endel Lippmaa füüsika-matemaatikadoktori väitekirja NSVL Teaduste Akadeemia Keemilise Füüsika Instituudi juures teemal “Overhauseri tuumaefekt ja orgaaniliste ühendite struktuur”.[2] 1971. aastal anti talle professori kutse keemilise füüsika ja füüsikalise keemia alal.
Aastatel 1956‒1961 oli Endel Lippmaa Tallinna Tehnikaülikooli vanemõpetaja ja dotsent, 1961‒1980 Küberneetika Instituudi füüsika sektori juhataja ning alates 1980 oli tema tegevus seotud Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituudiga. Ta oli selle asutaja ja direktor (kuni 2001) ning keemilise füüsika laboratooriumi juhataja (kuni 2005). 2001‒2006 oli Endel Lippmaa Analüütilise Spektromeetria Tippkeskuse juhataja. Hiljem olid tema jaoks väljakutsed Euroopa Tuumauuringute Keskuses (CERN).[2]
1972. aastal valiti Endel Lippmaa Eesti Teaduste Akadeemia liikmeks. 1975. aastast oli ta akadeemia juhatuse liige, 1977‒1982 füüsika-matemaatika- ja tehnikateaduste osakonna akadeemiksekretär, 1999‒2004 füüsika ja astronoomia osakonna juhataja, 2007‒2011 Eesti Teaduste Akadeemia energeetikanõukogu esimees.
Teadustöö muuda
Tema uurimistöö põhisuunad olid põlevkivi ja selle produktid, hiljem tegeles tuumamagnetresonantsi ja optiliste uurimismeetodite arendamisega. Viimasel ajal oli Endel Lippmaa põhiliseks tegevusvaldkonnaks kõrge energia osakestefüüsika.[3]
Tegevus poliitikuna muuda
Endel Lippmaa osales Rahvarinde tegevuses. Oli Eesti Kongressi liige. Ta oli portfellita minister Edgar Savisaare valitsuses, Tiit Vähi teises valitsuses ja Tiit Vähi kolmandas valitsuses. Ta oli VIII Riigikogu liige, kandideerides Koonderakonna ja Maarahva Ühenduse nimekirjas.[3]
Teadusorganisatsiooniline tegevus muuda
EESTIS:
- Eesti Teaduste Akadeemia füüsika ja astronoomia osakonna juhataja
- Eesti Teaduste Akadeemia juhatuse liige (1999–2004)
- Eesti Teadlaste Liidu liige
- Teadus- ja Arendusnõukogu liige (1990–1996)
- Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituudi teadusnõukogu esimees
- Eesti Füüsikaseltsi liige
- Eesti Keemiaseltsi liige
- Vabariigi Presidendi akadeemilise nõukogu liige
- Haridus- ja Teadusministeeriumi teaduspoliitika komisjoni ning kõrghariduse hindamise nõukogu liige
- Eesti TA energeetikanõukogu esimees (2007–2011)
- Interneti ee-domeeni (cc-TLD) administraator
MUJAL:
- 1975 USA Füüsikaseltsi liige
- 1975 USA Keemiaseltsi liige
- 1990 Soome Teaduste Akadeemia liige
- 1992 Rootsi Kuningliku Inseneriteaduste Akadeemia liige
- 1992 New Yorgi Teaduste Akadeemia liige
- 1993 AAASi (USA) liige
- 1993 USA Optikaseltsi liige
- 1994 Soome Keemiaseltsi liige
- 1996 IEEE (USA) liige
- 1997 Saksa Füüsikaseltsi liige
Tunnustus muuda
- 1975 Jyväskylä Ülikooli audoktor (Doctor honoris causa)
- 1989 Inglise Kuningliku Keemiaseltsi Centenary Lectureship medal
- 1990 Eesti Teaduste Akadeemia medal
- 1991 Tallinna Tehnikaülikooli audoktor (Doctor honoris causa)
- 1992 Max-Planck-Forschungspreis
- 1995 P. Kogermanni mälestusmedal
- 1999 Tartu Ülikooli audoktor[4] (Doctor honoris causa)
- 1999 Eesti üldsuse poolt valitud 20. sajandi 100 suurkuju hulka
- 2000 Riigivapi II klassi teenetemärk[5]
- 2000 Riigi teaduspreemia pikaajalise tulemusliku teadus- ja arendustöö eest
- 2006 Rahvusmõtte auhind[6]
- 2007 Eesti Rahvuskultuuri Fondi elutöö tänuauhind
- 2013 Püha Piiskop Platoni orden[7]
Isiklikku muuda
Botaanik Teodor Lippmaa oli tema isa. Tema emapoolne vanaisa oli proosa- ja ajakirjanik Jakob Mändmets.
Endel Lippmaa oli abielus Helle Lippmaaga. Nende pojad on Jaak Lippmaa ja Mikk Lippmaa.
Viited muuda
- ↑ "Suri teadlane ja poliitik Endel Lippmaa". Delfi, 31. juuli 2015
- ↑ 2,0 2,1 2,2 Endel Lippmaa Eesti TA kodulehel
- ↑ 3,0 3,1 Suri Endel Lippmaa err.ee
- ↑ "Tartu Ülikooli audoktorid". Tartu Ülikool. Vaadatud 13. detsembril 2022.
- ↑ Teenetemärkide kavaleride andmekogu – 961
- ↑ "Rahvusmõtte auhind". Tartu Ülikool. Vaadatud 9. detsembril 2022.
- ↑ http://www.eestikirik.ee/?p=17003
Kirjandus muuda
- Tiit Kändler. Endel Lippmaa: mees parima ninaga. Tallinn: Ajakirjade Kirjastus, 2012.
- Margus Maidla. Teaduste akadeemia – Eesti kollektiivne aju : 75 aastat – 75 akadeemikut. Tallinn: Incorp Holding OÜ 2014. ISBN 9789949336623. Lk 55–62.
Välislingid muuda
 |
Tsitaadid Vikitsitaatides: Endel Lippmaa |
- Endel Lippmaa TA kodulehel
- Endel Lippmaa Eesti Teadusinfosüsteemis
- ONLINE-INTERVJUU: Küsimustele vastas Endel Lippmaa, Eesti Ekspress, 31. oktoober 2008
- Tiit Kändler. "Endel Lippmaa: suur ideede põrgati", Eesti Päevaleht, 16. september 2010
- Tiit Kändler. Endel Lippmaa on üks järk Eesti teadusest, iseseisvusest, teravast meelest, Delfi, 31. juuli 2015
- Endel Lippmaa, physicist - obituary. The Telegraph, August 16, 2015.
- Helle Lipmaa. Tagasivaade Sirp, 25. september 2015
