Emma Lazarus
Emma Lazarus (22. juuli 1849 New York – 19. november 1887 New York) oli Ameerika luuletaja.
Ta sai tuntuks 1883. aastal kirjutatud soneti "Uus koloss" ("The New Colossus") järgi, mille read on valatud pronkstahvlisse Vabadussamba jalamil New Yorgis[1]. Tahvel paigaldati kujule poolteist aastakümmet pärast Lazaruse surma – 1903. aastal.[2]
Elulugu muuda
Lazarus sündis suures sefaradi-aškenazi juudi peres neljanda lapsena seitsmest. Isa oli Mooses Lazarus, ema Esther Nathan[3]. Lazaruste suguvõsa pärineb Saksamaalt[4] ja Nathanite suguvõsa Portugalist, mõlemad olid asunud New Yorki ammu enne Ameerika iseseisvussõda. Lazaruse emapoolne vanavanavanaema Grace Seixas Nathan (sündinud New Yorgis 1752) oli samuti luuletaja.[5] Lazarus oli ema kaudu suguluses ka USA Ülemkohtu asekohtuniku Benjamin N. Cardozoga.
Ta sai varakult hea hariduse ameerika ja briti kirjanduse ning mitme keele alal, sealhulgas oskas saksa, prantsuse ja itaalia keelt. Tema kirjutised äratasid tuntud autori Ralph Waldo Emersoni tähelepanu.
Ta oli ameerika poliitilise majandusteadlase Henry George'i sõber ja austaja. Ta uskus sügavalt "georgistlikesse" majandusreformidesse ja temast sai aktiivne ühtse maamaksu liikumise toetaja. Ta avaldas New York Timesis luuletuse, mille nimetas George'i kuulsaima raamatu "Areng ja vaesus" järgi.[6]
Lazarus kirjutas ise mõjukaid luuletusi ja toimetas mitmeid kohandusi saksa poeetidelt, eelkõige Johann Wolfgang von Goethe ja Heinrich Heine töid.[7] Ta on kirjutanud ühe romaani ja kaks näidendit: traagilise luuledraama nimitegelasest Spagnolettost ja saksa lühiloo dramatiseeringu "Surma tants", mis räägib juutide põletamisest Nordhausenis musta surma ajal.[8]
Lazarus hakkas rohkem huvi tundma oma juudi päritolu vastu pärast George Elioti romaani "Daniel Deronda" lugemist ja tsaar Aleksander II atentaadile järgnenud vene pogrommidest kuulmist. Selle antisemiitliku vägivalla tulemusel emigreerusid tuhanded vaesunud aškenazi juudid New Yorki, inspireerides Lazarust kirjutama artikleid ning raamatu "Songs of a Semite" (1882). Lazarus asus kaitsma vähekindlustatud juudi põgenikke, ta aitas luua Heebrea Tehnilise Instituudi New Yorgis, et pakkuda kutseõpet ja aidata vaestel juudi sisserändajail saada isemajandavaks.
Lazarus suri 1887. aastal New Yorgis vähki, ta on maetud Beth-Olomi kalmistule Brooklynis[9].
Looming ja mõju muuda
Ta on tuntud 1883. aastal kirjutatud soneti "Uus Koloss" ("The New Colossus") järgi, mille read on valatud pronkstahvlisse Vabadussamba jalamil. Soneti kirjutas Lazarus 1883. aastal ja annetas selle Vabadussamba jalami ehitamise toetuseks korraldatud oksjonile.[10][11] Kuju aluse jaoks raha kogumise kampaaniat juhtis ajakirjandusmagnaat Joseph Pulitzer[12], kelle koostatud trükises "New York World" sonett esimest korda ilmus[9]. Sonetis nimetatakse Vabadussammast pagulaste emaks.[12] Soneti read „Too minu juurde vaesed, väsinud ja vabaduse ootel kössitavad hulgad ...” said taas loosungiks 2017. aastal lahvatanud protestiliikumises Donald Trumpi immigratsioonivastase poliitika vastu.[13]
Lazaruse teiseks tuntud teoseks on kuueteistosaline tsükkel "Epochs".[14]
Ta on oluline sionistliku liikumise eelkäija, kes kaitses juutide kodumaa rajamise ideed kolmteist aastat varem, kui Theodor Herzl hakkas kasutama terminit sionism.[15]
Valik loomingut muuda
- Lazarus, Emma (1888). The Poems of Emma Lazarus. Houghton, Mifflin and Company. Vaadatud 12.12.2008.
- "In the Jewish Synagogue at Newport"
- "In Exile"
- "Progress and Poverty"
- "The New Colossus"
- "By the Waters of Babylon"
- "1492"
- "The New Year"
- "The South"
- "Venus of the Louvre"
Viited muuda
- ↑ Watts, Emily Stipes.
- ↑ Young, Bette Roth (1997).
- ↑ "Jewish Women's Archive: Emma Lazarus". Vaadatud 10.01.2008.
- ↑ "Four Founders: Emma Lazarus". Jewish Virtual Library.
- ↑ Schor, Esther.
- ↑ "Progress and Poverty". The New York Times. Jewish Women's Archive. 2.10.1881. Lk 3. Vaadatud 21.05.2013.
- ↑ The Poems of Emma Lazarus in Two Volumes, kindle ebooks ASIN B0082RVVJ2 & ASIN B0082RDHSA
- ↑ Sugarman, Yerra (2003). "Emma Lazarus". Parini, Jay (toim). The Oxford Encyclopedia of American Literature. Oxford University Press. Lk 413. ISBN 978-0-19-515653-9.
- ↑ 9,0 9,1 National Park Service. "Statue of Liberty".
- ↑ Young, Bette Roth (1997). Emma Lazarus in Her World: Life and Letters. The Jewish Publication Society. ISBN 0-8276-0618-4.
- ↑ Felder, Deborah G.; Diana L Rosen (2003). Fifty Jewish Women Who Changed the World. Citadel Press. ISBN 0-8065-2443-X.
- ↑ 12,0 12,1 Peter Furtado. "1001 päeva, mis muutsid maailma".
- ↑ "Donald Trump immigration: Statue of Liberty Poem's History".
- ↑ Obituary in Century Magazine The Poems of Emma Lazarus in Two Volumes, kindle ebooks ASIN B0082RVVJ2 & ASIN B0082RDHSA
- ↑ Simon, Briana. "Zion in the Sources: Yearning for Zion". World Zionist Organization. Originaali arhiivikoopia seisuga 3. juuli 2015. Vaadatud 1. veebruaril 2017.