Vikipeedia

Els Oksaar

eesti keeleteadlane

Els Oksaar (1. oktoober 1926 Pärnu – 9. detsember 2015 Hamburg) oli eesti keeleteadlane.[1]

Elulugu muuda

Els Oksaar oli vandeadvokaadi tütar, Arved Oksaare abikaasa.[1]

Lõpetas 1944. aastal Pärnu Tütarlaste Gümnaasiumi. Põgenes 1944 Rootsi. Õppis Stockholmi ja Bonni ülikoolis germanistikat, anglistikat ja slavistikat ning üldist ja võrdlevat keeleteadust. Lõpetas Stockholmi Ülikooli 1950. aastal filosoofiakandidaadi ja 1953. aastal filosoofialitsentsiaadi kraadiga germanistika alal, filoloogiadoktor germanistikas (1958, Stockholmi Ülikool), väitekiri "Semantische Studien im Sinnbereich der Schnelligkeit. Plötzlich, schnell und ihre Synonymik im Deutsch der Gegenwart und des Früh-, Hoch- und Spätmittelalters".[1]

Oli aastatel 1958–1967 Stockholmi Ülikooli saksa keele ja kirjanduse abi- ning erakorraline professor, ühtlasi keelesotsioloogia ja poliitilise keeleteaduse osakonna juhataja, 1967. aastast Hamburgi Ülikooli üldise ja võrdleva keeleteaduse korraline professor ning tema enda loodud Saksamaa esimese keelekontaktide ja mitmekeelsuse uurimise keskuse (Sprachkontakte und Mehrsprachigkeit) juhataja. Oli 17 aastat Hamburgi Ülikooli akadeemilise senati liige, mitu aastat ka ülikooli kuratooriumi liige, 8 aastat Deutsche Forschungsgemeinschafti ekspert ja 3 aastat Volkswagenstiftungi ekspertkomisjoni liige. Oli 1988–1994 Saksamaa LV presidendi nimetatud valitsuse kõrgeima nõuandva teadusekspertide nõukogu (Wissenschaftsrat) liige. Kuulus ka Ida-Saksa ülikoolide ja akadeemiate evalveerimis- ja akrediteerimiskomisjoni. Oli 1965–1966 Hamburgi Ülikooli ja 1967 Canberras Austraalia Rahvusülikooli külalisprofessor, pidas loenguid ja tegi teadustööd USA-s, sh Harvardi ja Stanfordi ülikoolis, Kanadas, Austraalias, Mehhikos, Jaapanis, Lõuna-Koreas, Tais, Filipiinidel, Hongkongis, Singapuris ja enamikus Euroopa maades.[1]

Oli Rootsi Kungafondi, Deutscher Akademischer Austauschdiensti ja Alexander von Humboldt Stiftungi stipendiaat; Japan Society for the Promotion of Science ning Wissenschaftskolleg zu Berlin liige, Londoni Ülikooli School of Advanced Study Instituts of Germanic Studies korrespondentliige, juhatas mitut rahvusvahelist keeleteaduslikku uurimisprojekti, sotsiopsühholingvistilist projekti mitmekeelsete sisserändajatega Austraalias, USA-s, Kanadas ja Rootsis ning kontrastiivset pedolingvistilist projekti mitmekeelselt üleskasvavate lastega Hamburgis ja Stockholmis. Organiseeris viis rahvusvahelist interdistsiplinaarset kongressi sotsio-, psühho- ja pedolingvistika valdkonnas. Oli rahvusvaheliste teadusajakirjade Int. J. of Applied Linguistics, Child Language, Indian J. of Linguistics, Z. für germanistische Linguistics jmt toimetuskolleegiumi liige.[1]

Teadustöö muuda

Uurimistöös olnud teerajaja semantika, sotsio-, psühho- ja pedolingvistika, keelekontaktide, mitmekeelsuse ja interkultuurse kommunikatsiooni valdkonnas; uurimused hõlmavad keeleteaduse teoreetilisi ja praktilisi aspekte, saksa ja rootsi keele grammatika küsimusi ning eesti keele variatsioone. Tema kultureemiteooria on paljude rahvusvaheliste uurimuste aluseks.[1]

Algatas 1990. aastail koostöö Hamburgi ja Tartu Ülikooli vahel. Oli 1995–2000 Tartu Ülikooli kuratooriumi liige, TÜ filosoofiateaduskonna kultuuridevahelise kommunikatsiooni keskuse asutaja, korduvalt TÜ ja TPÜ külalislektor. On Soome, Norra ja Eesti TA liige, Lundi Kuningliku Humanistliku TA ja Joachim Jungiuse TA (Saksamaa) liige ning viimase asepresident (1994–96), Int. Assoc. for the Study of Child Language asutajaliige ja president (1975-78), Assoc. Int. de Linguistique Appliquée ja Int. Society of Applied Psycholinguistics liige, viimase asepresident (1982–1987) jt ühingute liige.[1]

Helsingi (1986), Linköpingi (1987) ja Tartu[2] (1996) ülikoolide audoktor.

Ta sai 1991. aastal rahvusvahelise suurima germanistikaauhinna – Konrad-Duden-Preis der Stadt Mannheim, 1988 Deutsche Akademie für Sprache und Dichtungi esseeauhinna, 1986 Rootsi Immigrant Instituteti ning 1992 Rootsi sihtasutuse Språk och Kultur teadusauhinna. 1995 valis USA Biograafia Instituut ta aasta naiseks. Valgetähe IV klassi teenetemärk (2001). Üle 400 teadustrükise, sh 16 monograafiat. Tema töid on ilmunud eesti, inglise, jaapani, korea, saksa, retoromaani, rootsi ja soome keeles.[1]

Teoseid muuda

  • Mittelhochdeutsch. Texte, Kommentare, Sprachkunde, Wörterbuch. Stockholm, 1965
  • Bilingualism as a Problem of Eduactional Psychology and its Consequences for Teaching Programmes. Strasbourg, 1972
  • Implication of Language Contract for Bilingual Language Acquisition. Chicago, 1973
  • Psycholinguistics, Language and Changing Social Structures. // Linguistics, 151 (1975)
  • Berufsbezeichnungen im heutigen Deutsch. Soziosemantische Untersuchungen. Mit deutschen und schwedischen experimentellen Kontrastierungen. Düsseldorf, 1976
  • Spracherwerb im Vorschulalter. Einführung in die Pädolinguistik. Stuttgart, Berlin, Köln, 1977; 2 tr. Kohlhammer, 1987 (jaapani k-s 1980, inglise k-s 1982)
  • Sprachen Europas und die europäische Einigug. Spannung zwischen Einheit und Vielfalt. Hamburg, 1981
  • Language – Integration – Identity. Sociocultural Problems of New Minorities. Stasbourg, 1982
  • Multilingualism and Multiculturalism the Linguist's point of View. // Multicultural and Multilingual Education in Immigrant Countries. Oxford, New York, Toronto, 1983
  • Spracherwerb – Sprachkontakt – Sprachkonflikt. Berlin, New York, 1984
  • Soziokulturelle Perspektiven von Mehrsprachigkeit und Spracherwerb // Sociocultural Perspectives of Multilingualism and Language Acquisition. Tübingen, 1987
  • Fachsprachliche Dimensionen. Tübingen. 1988
  • Kulturentheorie. Ein Beitrag zur Sprachverwendungsforschung. Göttingen, 1988 (korea k-s 1995)
  • Sprache und Gesellschaft. Mannheim, Leipzig, Wien, 1992
  • Mehrsprachigkeit bei Kindern – eine Chance, kein Hindernis. Proot mehr Platt mit Jo Kinner! Aurich, 1992; 2. ja 3. tr, 1993; 7. tr. 2001
  • Social Networks, Communicative Acts and the Multilingual Individual. Methodological Issues in the Field of Language Change. // Language Change. Advances in Historical Sociolinguistics. Berlin, New York, 1999
  • Zweitspracherwerb. Wege zur Mehrsprachigkeit und zur interkulturellen Verständigung. Stuttgart, Berlin, Köln, 2003
  • Zwitsprachewer. Wege zur Mehrsprachigkeit und zur interkulturellen Verständigung. Stuttgart, 2003.

Viited muuda

  1. ↑ 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 1,5 1,6 1,7 Eesti teaduse biograafiline leksikon, 3. köide.
  2. ↑ "Tartu Ülikooli audoktorid". Tartu Ülikool. Vaadatud 13. detsembril 2022.

Kirjandus muuda

  • Eesti teadlased väljaspool kodumaad: biograafiline teatmik = Estonian scholars and scientists abroad: biographical directory. Stockholm, 1984, 85
  • Kürschners Deutscher Gelehrtenkalender. Berlin, New York, 1980, etc
  • Wer ist Wer? Lübeck, 1981, etc
  • Eesti entsüklopeedia 14, 339
  • Kangro, B. Eesti kirjakuulutaja eksiilis. Lund, 1989, 156
  • Els Oksaar – 70. // Välis-Eesti, sept, 1996, 64
  • Album Doctorum Honoris Causa... Tartu, 1997, 82–83
  • Eesti TA aastaraamat VIII (35) 2002. Tallinn, 2003, 97
  • Eesti teaduse biograafiline leksikon. 3. köide: N–Sap TTEÜ, avaldatud elektrooniliselt 2013
  Käesolevas artiklis on kasutatud "Eesti teaduse biograafilise leksikoni" materjale.
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Els_Oksaar&oldid=6268003"