Elisabeth Brandenburg-Ansbachist
Elisabeth Brandenburg-Ansbachist (Elisabeth von Brandenburg-Ansbach, ka Elisabeth von Brandenburg-Ansbach-Kulmbach; 25. märts 1494 Ansbach – 31. mai 1518 Pforzheim) oli Brandenburg-Ansbachi markkrahvi tütar ning abielu kaudu Badeni markkrahvinna.
Elu muuda
Elisabeth oli markkrahv Friedrich II ja tema abikaasa, Poola kuninga Kazimierz IV tütre Zofia Jagiellonka tütar. Tal oli 10 venda ja 6 õde.
1510. aasta 29. septembril abiellus ta Pforzheimis Baden-Durlachi markkrahvi Ernstiga (1482–1553). Ernstil õnnestus oma abikaasat ära kasutada, avaldamaks koos oma vendadega survet oma isale Christophile, nõnda et too 1515. aastal võimust loobus; seejärel jagati Baden markkrahv Ernsti ja ta vendade vahel.[1]
Elisabeth maeti Stuttgardi kollegiaatkirikusse (Stiftskirche).
Järglased muuda
- Albrecht (1511–1542)
- Anna (1512–1579); abiellus Hohenzollerni krahvi Karl I-ga (1516–1576)
- Amalie (1513–1594); abiellus Löwensteini krahvi Friedrich II-ga (1528–1569)
- Marie Jakobäa (1514–1592); abiellus Barby krahvi Wolfgang II-ga (1531–1615)
- Marie Cleopha (1515–1580); abiellus Sulzi krahvi Wilhelmiga (surnud umbes 1566)
- Elisabeth (1516–1568); abiellus 1533 Salamanca-Ortenburgi krahvi Gabrieliga (srn 1539); 1543 Castelli krahvi Konrad II-ga (1519–1577)
- Bernhard (1517–1553), Baden-Durlachi markkrahv
Sugupuu muuda
| Elisabeth Brandenburg-Ansbachist | Friedrich II (1460–1535), Ansbachi valitseja | Albrecht Achilles (1414–1486), Brandenburgi kuurvürst | Friedrich I (1371–1440), Brandenburgi kuurvürst |
| Elisabeth Baierist, Baieri hertsogi tütar | |||
| Anna von Sachsen (1437–1512) | Friedrich II (1412–1464), Saksi hertsog | ||
| Margarethe Austriast, Ernst Raudse (Habsburgi) tütar | |||
| Zofia Jagiellonka (1465–1512) | Kazimierz IV (1427–1492), Poola kuningas | Jogaila (1351–1434), Algirdase poeg | |
| Sophia Holszanyst (1402–1461), Jogaila viimane abikaasa | |||
| Elisabeth von Habsburg (1437–1505) | Albrecht II (1397–1439), Saksa kuningas | ||
| Elisabeth von Luxemburg, keiser Sigismundi tütar |
Viited muuda
- ↑ David Warren Sabean, Simon Teuscher, Jon Mathieu: Kinship in Europe: approaches to long-term developments (1300-1900), Berghahn Books, 2007, lk 94.
Kirjandus muuda
- Samuel Buchholtz, Versuch einer Geschichte der Churmarck Brandenburg von der ersten Erscheinung der deutschen Sennonen an bis auf jezige Zeiten, F. W. Birnstiel, 1767, lk 221.