Elevantlased
See artikkel vajab toimetamist. (November 2009) |
Elevantlased (ka elevandid) on londiliste seltsi kuuluv sugukond.
| Elevantlased | |
|---|---|
 India elevant (Elephas maximus) Melbourne'i Loomaaias | |
| Taksonoomia | |
| Riik |
Loomad Animalia |
| Hõimkond |
Keelikloomad Chordata |
| Klass |
Imetajad Mammalia |
| Selts |
Londilised Proboscidea |
| Sugukond |
Elevantlased Elephantidae Gray, 1821 |
Elevantide hulka ei kuulu mammutid, kes kuuluvad sugukonda Mammutidae, ega sugukonda Gomphotheriidae kuuluvad perekonnad.
"Loomade elu" nimetab elevantideks kõiki londilisi[1], kuid see seisukoht pole üldtunnustatud. Üleüldse pole väljasurnud londiliste klassifikatsioon veel kindlaks muutunud.
Eristatakse elevandiperekondi Primelephas, Elephas, Loxodonta, Mammuthus, Stegodon, Stegodibelodon, Stegolophonodon ja Stegotetrabelodon. Neist kõik peale kahe on välja surnud.
Tänapäeval elab kolm elevandiliiki. Suurim nendest ja suurim maismaaimetaja üldse on aafrika elevant (Loxodonta africana). Sellest ainult pisut väiksem on india elevant (Elephas maximus). Kolmandat, kõige väiksemate isenditega liiki Loxodonta cyclotis peeti varem aafrika elevandi metsas elavaks alamliigiks, aga DNA analüüs näitas, et see on eraldi liik.
Tänapäeva elevantide mass on kuni 7,5 tonni ja kasv kuni 3,5 meetrit. Kõige suurem elevant oli pliotseenis elanud 5 m kõrgune lõunaelevant [1]. Loomadel on mitmeti talitlev lont, võhad ja väga hõreda karvkihiga nahk. Ainult mammuti keha oli kaetud pika ja suhteliselt tiheda punakaspruuni karvastikuga.
Elevandid põlvnevad miotseenis ja pliotseenis elanud perekonnast Primelephas, mille nimi tähendabki esimest elevanti. Need loomad olid tänapäevastest elevantidest väiksemad ja neil oli neli võhka, kummaski lõualuus kaks. Ülejäänud elevandiperekonnad tekkisid 4–6 miljonit aastat tagasi.
Arvatakse, et elevantide eellane oli pooleldi veeloom. Kõigil elevantidel on tunnuseid, mis on omased veeloomadele: hea ujumisoskus ja hõre karvkate. Elevant suudab oma lonti hingamistoruna kasutades ujuda kuni 6 tundi järjest ja 50 km kaugusele.
Tänapäevased elevandid muuda
Täiskasvanud emaelevandid elavad koos elevandikarjas, mille moodustavad harilikult neli kuni kaksteist emast ja lisaks veel noored elevandipojad[2] , isaselevandid teevad oma igapäevaseid pikki toiduotsinguid ja toimetusi karjast eraldi.
Elevandipojad kaaluvad sündides 70 - 100 kilo.
Elevantide peamisteks tegevusteks looduses on jalutamine, söömine, joomine, puhastamine, suhtlemine ja lastekasvatus, perioodiliselt ka 'pulmakutsetele' vastamine ja paaritumine.
Anatoomia ja füsioloogia muuda
Elevantide vereringesüsteemi hulka liigitatakse ka lümfisüsteem (ingl hemolymphatic system).[3]
Isaselevandi sugutit loetakse maailma suurimate vaskuloosset tüüpi sugutite hulka: see võib kaaluda 25 kilogrammi ja vererõhu survel võib ulatuda pikkuses kuni 2 m.[4]
Tänapäeva elevantidel on tüümus püramiidjas ja kahesagaraline.[5]
Elevantidel puuduvad pleuraõõs ja sapipõis.
Täiskasvanud elevandi süda kaalub 20 kuni 30 kilo.
Elevandid loomaaias muuda
Tallinna Loomaaias elab kolm elevanti: kaks emast Draay ja Fien ning isane Karl[6].
Kõik nad on üle 20 aasta vanad, sündinud vabas looduses ja jõudnud Tallinna Loomaaeda 1980. aastate teisel poolel[7].
Vaata ka muuda
Viited muuda
- ↑ 1,0 1,1 "Loomade elu", 7. kd., lk. 296
- ↑ Aleksei Turovski, "Minu loomad. Aleksei Turovskiga loomaaias", kirjastus AS Ajakirjade Kirjastus, lk 121 - 124, 2008, ISBN 978 9949 443 24 6
- ↑ Marshall Cavendish Corporation, Mammal Anatomy: An Illustrated Guide, lk 44 - 64 (59), 2010, Google'i raamatu veebiversioon (vaadatud 29.12.2014.a.)(inglise keeles)
- ↑ John Sparks, Sugupoolte heitlus loomariigis. Seks ja looduslugu, tõlkinud Peeter Vissak, ISBN 9985 3 0378 4, Varrak, lk 85, 2001
- ↑ Murray E. Fowler, Susan K. Mikota, Biology, Medicine, and Surgery of Elephants, peatükk 25, lk 325, Blackwell Publishing, 2006, Google'i raamatu veebiversioon (vaadatud 29.12.2014.a.)(inglise keeles)
- ↑ Marge Sillaots. Kaubanduskeskus toetab Tallinna Loomaaia elevante. Õhtuleht, 08. jaanuar 2009
- ↑ Tiina Jaakson. Tallinna loomaaias avati taas elevandimaja siseekspositsioon. ERR, 23. detsember 2008
Välislingid muuda
- Jeffrey Moussaieff Masson ja Susan McCarthy, "Kui elevandid nutavad. Loomade tundeelu", inglise keelest tõlkinud Peeter Vissak, Kirjastus Kunst, 2004, ISBN: 9949407125
- Tiit Kändler, Need tundelised loomad, Horisont 4/2004, veebiversioon (vaadatud 29.12.2014.a.)
- Jeffrey Masson, Susan McCarthy, When Elephants Weep: The Emotional Lives of Animals, Google'i raamatu veebiversioon (vaadatud 29.12.2014.a.)(inglise keeles)
- Anatoomia ja füsioloogia
- Elephant Research and Education Center, Elephant Anatomy and Biology, veebiversioon (vaadatud 29.12.2014.a.)(inglise keeles)