Elert Kruse
Elert Kruse (ka Eilard, Eilart, Eilert, Elehard Kruse (Krause); läti Elerts Krūze; surnud 1587 Preisimaal) oli Liivimaa aadlik, viimane Tartu piiskopkonna stiftifoogt aastatel 1550–1560.
Kruse osales Liivi sõja eelsetes Liivimaa saatkondades Moskvasse, mis püüdsid Tartu maksu tingimusi revideerida.[viide?] Kui venelased olid Tartu piiskopkonna 1558. aastal vallutanud, otsustas Kruse koos oma kaaslase Johann Taubega (Johann Tuwe) Ivan IV poolele üle minna. Oletatavasti just nende eestkostel lubati 1568. aastal Venemaale küüditatud Tartu saksa elanikkonnal 1569. aastal koju naasta.[1] Kruse ja Taube tegutsesid ka selle nimel, et hertsog Magnust ja Ivan IV lähendada.[viide?]
Pärast 1571. aastat, kui venelaste Tallinna piiramine ebaõnnestus, püüdis Magnus ajada oma süüd tsaari silmis Kruse ja Taube kaela. Nood omakorda otsustasid minna üle Poola poolele. Vandenõulased võtsid ühendust Poola kuninga Sigismund Augustiga. Enda poole värvati ka mõisameeste lipkonna ülem, rittmeister Reinhold von Rosen. 1571. aasta 12. oktoobril üritasid Kruse ja Taube linnas võimu võtta, ent katse kukkus läbi. Kaks peasüüdlast põgenesid Poola ja Rosen sai surma, Vene väed maksid aga tartlastele kätte kolmepäevase tapatalguga. Alustuseks tapeti Maarja kirikus kõik kirikulised eesotsas õpetajaga, hiljem küüditati ellujäänud Moskvasse, kus neile eraldati Narva ja Tartu slobodaa (eeslinn). Tapmisest ja küüditamisest pääsesid vaid eeslinnade, peamiselt Ülejõe venelastest asukad.[2]
Krusele kuulus Tartu piiskopkonnas Krootuse mõis (Alt-Köllitz) Kanepi kihelkonnas ja Kiuma mõis (Kioma) Põlva kihelkonnas[3] (need asusid hilisemal Võrumaal), ning vene võimu ajal Mäksa mõis (Mekshof) Võnnu kihelkonnas (hilisemal Tartumaal).[4]
Hiljem Poola teenistuses olles kuulus Krusele kuni 1585. aastani Turaida linnus.
Perekond muuda
Elert Kruse oli abielus Katharina Tiesenhauseniga, kelle vanemad olid Dietrich von Tiesenhausen ja Maria (May) Uexküll Vigalast. Abikaasa vanaisa Otto Uexküll oli Vigala mõisnik ja vanaonupoeg Johann von Uexküll (surnud 1583) Mõniste mõisnik, hertsog Magnuse õuemarssal ja nõunik (1560–1571), Taani kuninga Frederik II Saaremaa asehaldur (1576–1579).[5] Abielust sündisid:
- poeg, hukkus 5. märtsil 1571
- poeg Fabian
Abikaasa Katharina Tiesenhauseni tädi Anna Tiesenhausen oli abikaasaks Saare-Lääne toomhärra, Liivimaa kuningas Magnuse õuejunkur Christopher Kursellile (hukkus 1577 Võnnus), kes oli eelmise Tartu stiftifoogti Jürgen Kursell noorema (surnud umbes 1558) poeg, ning vennaks Haapsalu asehaldur Wolter Kursellile (surnud 1608) ja Sõmerpalu mõisa omaniku, Rootsi vallutatud Lihula linnuse asehalduri (1567) ja 1570 Tallinnas mässu korraldanud Klaus Kursellile, kes hukati pea maharaiumise läbi 5. juunil 1570 Tallinnas[6]. Elert Kruse naise Katharina ema täditütar oli Barbara von Tiesenhausen.
Tema lesestunud abikaasa Katharina abiellus hiljem Kuldīga linnusepealiku Walther von Delwigiga (surnud 1627/29), kellele 1596. aastast kuulus Vigala mõis.[7]
Viited muuda
- ↑ "Tartu: ajalugu ja kultuurilugu" (koostanud Heivi Pullerits) Tartu: Ilmamaa, 2005; lk 32-33
- ↑ "Tartu: ajalugu ja kultuurilugu" (koostanud Heivi Pullerits) Tartu: Ilmamaa, 2005; lk 33
- ↑ Leonhard von Stryk: Beiträge zur Geschichte der Rittergüter Livlands. Teil 1, Der ehstnische District., Dorpat: C. Mattiesen, 1877, lk.224, lk.255
- ↑ Heinrich von Hagemeister: Materialien zu einer Geschichte der Landgüter Livlands, T. 2, lk. 40
- ↑ Uexküllid: Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften, Teil 2 Estland, Bd. 1 , Görlitz, 1930, lk. 482–483
- ↑ Kursell / Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften, Teil 2, Estland, Bd. 1: Görlitz, 1930, lk. 119
- ↑ Delwig / Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften, Teil 2, Estland, Bd. 3: Görlitz, 1930, lk. 90
Kirjandus muuda
- Bericht des Dörptschen Stiftsvogts Eilert Krause an den Erzbischof Wilhelm in Riga über die Uebergabe der Stadt Dorpat, vom 5. August 1558., nebst ... / Mitteilungen aus dem Gebiete der Geschichte Liv-, Est- und Kurlands, Band 1, 1840, lk.469–480 (Tartu stiftfoogti Elert Kruse teade Riia peapiiskopile Wilhelmile 5. augustil 1558 Ērkuļi (Erkull) mõisas)
- Zar Iwan der Grausame. Sendschreiben an Gotthard Kettler , Herzog zu Kurland und Semgallen, von Johann Taube und Elert Kruse. 1572 / Beiträge zur Kenntniß Rußlands und seiner Geschichte. Herausgegeben von Gustav Ewers und Moritz von Engelhardt, Dorpat 1818. lk 185–238
- Johann Taube und Eilard Kruse. Zwei Veräther / Theodor Schiemann: Characterköpfe und Sittenbilder aus der baltischen Geschichte des sechszehnten Jahrhunderts. – Hamburg, Mitau: E. Behre's Verlag, 1885. – lk. 1–30. ESTERis
- Johann Friedrich von Recke; Karl Eduard Napiersky: Allgemeines Schriftsteller- und Gelehrten-Lexicon der Provinzen Livland, Esthland und Kurland. 2 köide G-K, Mitau 1829, lk. 566, (1859, lk. 334–335)
| Eelnev Jürgen Kursell noorem |
Tartu stiftifoogt 1550–1560 |
Järgnev piiskopkond likvideeriti |