Elektrooniline trumm

Elektrooniline trumm ehk digitaalne trumm on süntesaatori põhimõttel töötav uuemat tüüpi elektrooniline muusikainstrument, alternatiiv akustilistele trummidele ja teistele löökpillidele. Elektrooniline trumm koosneb helimoodulist ja mitmesugustest digitaalsetest anduritest, mis registreerivad löögi ja esitavad vastava heli. Nagu ka akustilisi trumme, mängitakse elektroonilisi trumme trummipulkadega.

Elementaarne elektrooniline trummikomplekt

Sekventserid ja trummimasinad ei ole elektroonilised trummid, sest neil puudub trummari mängule iseloomulik helide esilekutsumine.

Elektroonilisi trumme müüakse tavaliselt osana elektroonilisest trummikomplektist, mis sisaldab trummipatju ja trummipatjade statiive, mis on asetatud sarnaselt akustilise trummikomplektiga. Trummipadjad võivad olla tehtud mitmesugusest materjalist, tihtipeale kaetud kummi, silikooni või riidega ning on kas kettakujulised või nagu õhukesed trummikestad. Igal padjal on andur, mis tekitab löögi mõjul elektrilise signaali. Signaal saadetakse mööda kaableid elektroonilisse trummimoodulisse ehk "ajju" või mõnda muusse seadmesse, näiteks arvutisse, kus signaal registreeritakse ja seostatakse kindla heliga, mis siis maha mängitakse. Trummimoodulist on võimalik saata heli edasi võimendisse või kuulata vaikselt kõrvaklappide abil. Alates ajast, kui digitaalsed seadmed said populaarsemaks, hakati tootma ja produtsentidele müüma digitaalseid faile erinevatest trummilöökidest.

Ajalugu

Aastal 1967 modifitseeris Hollandi trummar Felix Visser Ace Tone Rhythmi, võimaldades helinäidiseid taasesitada käe abil. Sellest said alguse elektroonilised löökpillid. Ace Tone Rhythmi looja Ikutaro Kakehashi lõi hiljem Roland Corporationi.

Felix lisas Ace Tone seadmele 12 trükkplaati, suurusega ligikaudu 10 × 10 cm, kus vaskrajad olid läbipõimunud nagu kahvlid, tekitades puutetundliku pinna, mille abil sai Ace Tone seadmele saata signaali, taasesitamaks helisid. Iga puutetundlikku plaati tunnetas elektriskeem, mis juhtis väga kiiresti toimivaid Siemensi arvutireleesid, mis olid ühendatud trummide ja muude löökpillide helidega rütmiseadmel. Kuigi see oli väga algeline viis elektrooniliste trummide mängimiseks käsi kasutades (nagu bongot mängides), see toimis ning lisas elektroonilisele trummile inimliku tunnetuse ja lisas uut tüüpi virtuooslikkuse.

Loodud seade oli liiga tundlik õhuniiskusele. Skeem reageeris juba ainuüksi õhuniiskusele ja reageeris isegi pealehingamisele. Lõpuks lisati 40-vatine hõõglamp seadme korpusse, mis hoidis puutetundlikke plaate, elektriskeemi ja releesid, et soojendada seade üles, kui see oli seisnud jaheda õhu käes ning toodud suhteliselt sooja ja niiskesse keskkonda.

Esimene elektroonilise trummi lõi 1970. aasta alguses The Moody Bluesi trummar Graeme Edge koostöös Sussexi ülikooli professori Brian Grovesiga. Loodud seaded võis esimest korda avalikus muusikasalvestises kuulda 1971. aastal albumi "Every Good Boy Deserver Favour" laulus "Procession". Loodud trummi ei turustatud, sest seda oli liiga keeruline ja kallis ehitada ning tekkis tihtipeale mehaanilisi rikkeid.

Aastal 1976 andis USA firma Pollard Industries välja Syndrumi – maailma esimese kaubandusliku elektroonilise trummi. See koosnes elektroonilisest heligeneraatorist ja ühest või rohkemast trummipadjast. Kahjuks polnud see edukas ning viis järgnevate aastatega firma rahalisele hävingule, kuigi oli heaks kiidetud mõne märkimisväärse trummari poolt nagu näiteks Terry Bozzio, Keith Moon ja mõned teised ning oli kasutatud mõned populaarsel salvestisel nagu näiteks The Carsi debüütalbumil.

Aastal 1978 loodi firma The Simmons Company, mis spetsialiseerus elektroonilistele trummidele. Aastal 1981 andsid nad välja oma kõige edukaima toote SDS-5. Sellel tootel olid omapärased kuusnurgakujulised trummipadjad ja futuristlik heli. Paljud 1980. aastate popansamblid ja -lauljad kasutasid SDS-5 trummikomplekti nagu näiteks Depeche Mode, Prince, Phil Collins, Duran Duran. Esimestena kasutasid seda komplekti Burgess albumil "From the Tea-rooms of Mars…"., bänd Spandau Ballet singlis "Chant No. 1" ja bänd Shock loos "Angel Face".

Märkimisväärseid tooteid tõi välja ka Pearl Drums, alustades mudeliga SY1 Syncussion aastal 1979. Pearl Drums on siiani konkurentsivõimeline elektrooniliste trummide turul oma ePro seeriaga, kuigi 2000. aastatel vallutasid elektrooniliste löökpillide turu kaks firmat: Yamaha ja Roland.

Yamaha

Aastal 1986 liitus Yamaha elektrooniliste trummide turuga, tuues välja PMC-1. See moodul oli MIDI konverter, mis võimaldas kasutada keerukaid MIDI funktsioone näiteks kuni 5 erineva heli määramise ühele trummipadjale. Järgnevate aastate jooksul avalikustas Yamaha mitmeid trummimooduleid, mis tuginesid MIDI arhitektuuril. 1996. aastal avaldas Yamaha esimese DTX-seeria mooduli. Antud tehnoloogia oli lihtsalt elektrooniline trummikomplekt ja sekventser omavahel kombineerituna, mis omas sisse ehitatud salvestusvõimalust ja mitmeid omapärastamise võimalusi.

Roland

1992. aastal tõi Roland välja oma esimese trummimooduli mudeli TD-7. Sellel mudelil oli kummist kate, mis oli suur edasiminek võrreldes varem kasutatud tahkest polükarbonaadist kattega. 1997. aastal tutvustas Roland võrkkattega V-drumsi seeriat, mis jäljendas täpsemalt akustilisi trumme nii tundelt kui ka väljanägemiselt. Uus kate töötati välja koostöös trumminahkade tootja Remoga. 1997. aastal välja antud helimoodul TD-10 omas kahte tähtsat uuendust: juba mainitud uut katet ning kasutas matemaatilisi mudeleid, et tekitada oma helisid. Kuigi paljude trummarite jaoks ei olnud vastuvõetav see, et tegemist polnud "puhta" helinäidisega, on praeguseks jõutud arvamusele, et enam polegi eesmärgiks lihtsalt jäljendada puhtalt akustlikku heli. Võrkkattega elektroonilised trummid näevad välja ja tunduvad nagu pisut väiksemad akustilised trummid. Remo/Rolandi võrkkate on tehtud kahest kihist pingul riidest, mille sisse on lisatud mitmed andurid. Trumme mängides on tunne nagu lööks akustilist trummi, aga pisut rohkema põrkega. 2012. aastal avalikustati TD-30 moodul, mis omas üle 1000 heli ning millel oli USB-ühendus, sisse ehitatud efektide töötlemine, parem dünaamiline vastukaja, sisse ehitatud metronoom ja MP3/Wav failide konverteerimine.

Alesis

1987. aastal tehti algust väga eduka trummimasinaga HR-16. 1990ndatel avalikustas Alesis mitmeid trummimooduleid kuniks 2001. aastal kuulutati välja pankrot. 2015 taastus Alesis pankrotist ning hakkas pakkuma taskukohasemaid tooteid. Praeguseks on see kõige kiiremini populaarsust koguv nimi elektrooniliste löökpillide turul.

Hiljutised innovatsioonisaavutused

Uuematel trummikomplektidel peamistelt tootjatelt on parandatud paljud algusaastate elektrooniliste trummide ja moodulite puudujäägid. Igal turu mõjukaimal brändil on nii algtaseme kui ka professionaalsed trummikomplektid. Professionaalseid trummikomplekte ei pruugi heli ega mängimiskogemuse poolest eristada kvaliteetsetest akustilisest trummikomplektidest ega teistest löökpillidest. Selline trummikomplekt on näiteks Roland V-Drums TD-25KV.

• Kõrgekvaliteediline digitaalne heli – trummimoodulid pakuvad kõrgekvaliteedilisi trummihelisid – sadu helisid, efekte, helikordusi ja -mustreid, mille vahel valida saab. Mõned moodulid võimaldavad kasutajal trummide omadusi täpsemalt häälestada. Andurite töökindlust on suurendatud ning ülekostvust on tohutult vähendatud. Samuti võimaldab nüüd trummiserva löömine helisid tekitada, suurendades elava muusika võimalusi veelgi. Taldrikutel on nüüd rohkem alasid (äär ja keskkoht) ning lisatud on võimalus heli summutada.
• Realistlikud Hi-Hat’id – uuemad Hi-Hat’id pole enam üksikud taldrikud, vaid kaks samasugust taldrikut, mis on kinnitatud statiivile üksteise peale täpselt nagu akustilise trummikomplekti puhul. Elektroonikamoodul jälgib liikumist, kõrgust ja positsiooni, võimaldades realistlikke helivariatsioone.
• Mitmed väljundid – põhiliste tootjate professionaalsetel moodulitel on mitmeid väljundeid helipaneeli, võimaldades iga heligruppi teistest sõltumatult miksida. Lisaks on igal grupil võimalik teistest sõltumatult seadistada helitugevust. Teine tihti kasutatud väljund on MIDI ühendus, mis saadab signaale arvutisse, kus on spetsiaalne MIDI tarkvara või digitaalaudio tööjaam (DAW). Suurenenud töötlusjõud võimaldab kasutajal ära kasutada suvalisi trumminäidiseid erinevatelt professionaalselt salvestatud või modelleeritud trummidelt. Trummiseadmete sisend ja väljund on juhitav digitaaltarkvara, mooduli, MIDI instrumentide ja teiste samplerite kaudu. Tulemuseks on tõetruu, nüansirikas ja väidetavalt peaaegu eristamatu traditsioonilistest trummide ja löökpillide salvestistest, kuigi paljud akustiliste trummide mängijad ei ole sellega nõus ning paljud stuudioinsenerid kritiseerivad täpsemate detailierinevuste üle võrreldes akustilist ja elektroonilist lahendust.

Võrdlus akustilise trummikomplektiga

• Võrreldes akustilise komplektiga, on elektroonilise trummikomplekti mängimine väga vaikne, seega elektroonilist trummikomplekti saab edukalt kasutada kohtades, kus ei või palju lärmi tekitada. Akustilise komplekti puhul võib aga vaja minna mängu harjutamiseks helikindlat ruumi või bändiga mängimise ajal pleksiklaasist vaheseina, et ülejäänud bändist liiga palju kõvemini ei mängiks. Elektroonilise komplekti puhul on aga vaja vähemalt ühte toiteallikat ning kõrvaklappe või kõlareid ja võimendit, et kuuldavale tuleks soovitud heli. Selle puuduseks on see, et eri riikides on erinevad elektrooniliste toodete regulatsioonid ja toitepinge, seega ühte sama komplekti pole võimalik toota ega mängida igas riigis. Samuti peab lisaks trummikomplektile kasutama lisaseadmeid. Hea külg seisneb selles, et mängida on võimalik soovitud helitugevusega, seega harjutamisel ei ole vaja helikindlat ruumi ning bändiga mängimisel saab väga lihtsalt seadistada trummikomplekti soovitud helitugevusele, et ülejäänud bänd ei peaks oma instrumente võimendama, et trummid neist üle ei mängiks.
• Elektroonilised trummid on tavaliselt palju väiksemad ja kergemad kui akustilised trummid, kuigi neid on võimalik teha sama suureks. See võimaldab elektroonilisi trumme paremini transportida.
• Üksainus elektrooniline trummikomplekt võimaldab järgi teha lugematute akustiliste komplektide ja instrumentide helisid ning muid efekte. Näiteks saab trummar ühe esinemise jooksul hetkega muuta džässitrummikomplekti rokitrummikomplektiks või kasvõi näiteks klaveriks, kitarriks, orkestriinstrumentideks, plaksutamiseks, sireenidega ja paljudeks muudeks mittemusikaalseteks näidisteks.
• Erinevalt akustilistest trummidest ei vaja elektroonilised trummid oma olemuse tõttu kalleid ja erilisi mikrofone, et mängu salvestada oleks võimalik. Mängu on võimalik salvestada läbi MIDI ühenduse või heliväljundi. Seetõttu on elektroonilised trummid väga head paljudeks eesmärkideks, näiteks harjutamiseks, harimiseks ja isegi ka stuudiosalvestusteks ning kontsertideks.
• Elektroonilistel trummidel on palju lisasid nii algajatele kui ka professionaalidele, näiteks erinevate helidega metronoom, milleks kasutatakse kaasamängivat lugu, helikordusi või näiteid, võimalusega salvestada trummimängu harjutusi või mängu ennast. Samuti on võimalik kasutada MP3-mängijat või iPodi, et mängida harjutamiseks lugusid või korrata kindlaid lõike lugudest, et korrata trummipartiisid või parandada mängutehnikat.
• Kuna elektroonilistel trummidel on enamasti kummist kate, peavad trummipulgad ja muud löögiinstrumendid kauem vastu. Akustiliste trummide metallist äärte tõttu saavad need palju kannatada ning ei pea väga kaua vastu.
• Elektroonilised trummid on ühilduvad teiste MIDI instrumentide ja muude sampleritega ning DAW tarkvaraga.
• Elektroonilised trummid ei pruugi täpselt taasesitada akustilise trummikomplekti helisid, eriti algtaseme elektroonilised trummid. See aga polegi alati elektrooniliste trummide põhiline eesmärk. Helikvaliteet võib oleneda helimoodulist, helinäidetest, võimendist, kõlaritest, kõrvaklappidest ja paljust muust.

Elektroonilise trummi tüübid

Lauapealne elektrooniline trumm

Alesis Compactkit 7 elektrooniline trummikomplekt

Lauapealne elektrooniline trumm ehk kaasaskantav elektrooniline trumm on elektrooniline trumm, kus kõik trummipadjad (välja arvatud pedaalid) ja elektroonikamoodul on ühendatud ühte laual kasutatavasse seadmesse. Tavaliselt on neisse lisatud ka väike võimendi ja valjuhääldid. Lauapealse trummi helid on tihtipeale lihtsamad, ühekihilised, võrreldes täismõõdus komplektidega. Samuti on lauapealse trummi mängimise tunnetus hoopis teistsugune. Lauapealsete trummide eelisteks on mugavus transportimisel ja odavus võrreldes täismõõdus komplektiga.

Anduritega akustiline trummikomplekt

Akustilise trummi elektrooniline andur

Tavaline akustiline trummikomplekt, mille trummidele ja taldrikutele on lisatud andurid. Andurid võivad olla sisse ehitatud või näiteks püsivalt kinnitatud taldrikute külge. Andurid võivad olla kas püsivalt kinnitatud, eemaldatavad või akustiline komplekt, mis on tehtud hübriidiks, lisades välised andurid, mis kinnituvad trummi ääre või trummi naha külge. Nii on võimalik lisaks naturaalsetele akustilistele helidele tekitada samal ajal ka muid helisid, et suurendada trummide suutlikkust. Andurid registreerivad lööke või vibratsioone trumminahal või äärel ja tekitavad elektrilise signaali. Antud signaal on suunatud mööda kaablit elektroonilisse moodulisse või heliühenduse kaudu PC/sülearvuti/Maci peal asuvasse MIDI-DAW trummitarkvarasse, et tekitada valitud helisid. Tavaliselt on kaubanduslikult saadaval akustilise anduritega trummikomplekti jaoks kas võrk tavalise naha asemel, mis on hääletu või kasutatakse naturaalset trumminahka ja helisummutavaid lisasid, et vähendada mängides akustilisi helisid. Niimoodi jääb elektroakustilisele trummikomplektile või hübriidsele trummikomplektile alles akustilise komplekti tunnetus ja suurus, aga on lisatud elektroonilise komplekti head omadused, näiteks vaiksus ja helikataloogid.