Elektriahel ehk vooluahel on aktiiv- ja passiivelementide kogum, milles võib kulgeda elektrivool. Elektrotehnikas on aktiivseks elemendiks elektrienergia allikas ehk vooluallikas, ülejäänud elemendid ‒ elektrienergia tarbijad ‒ on passiivsed elemendid. (Elektroonikaahelate puhul liigitatakse elemendid aktiivseteks ja passiivseteks teistsugusel alusel.)

Vooluahel pingeallikast U0 ja takistitest R1 ning R2:
ülal ‒ takistid jadaühenduses,
all ‒ takistid rööpühenduses

Elektriahela ühesuguse vooluga osa on haru. Kolme või enama haru ühenduskoht on sõlm. Jadamisi elementidest moodustuv kinnine voolurada on kontuur.

Elektriahel võib koosneda ühest või mitmest jada- ja rööpühenduses elementidega harust. Kõrvaloleval ülemisel skeemil on hargnematu vooluahel, seega kõik elemendid jadaühenduses. Alumisel joonisel on hargnev vooluahel, milles vooluallikaga on jadamisi kaks rööpühenduses takistit; ahelal on kaks haru ja kaks sõlme.

Liitsõnades võib ahel tähendada ka teatud kindlate omaduste või ülesandega ahelalüli või -osa, nt RC-ahel, sisendahel, toiteahel, vastusideahel jt.

Elektriahela kontuuri ja samuti hargnematut kinnist vooluahelat nimetatakse vooluringiks.

Elektriahelat, mille põhiosadeks on induktiiv- ja mahtuvuselemendid ning milles on võimalikud elektrivõnkumised, nimetatakse võnkeringiks.

Elektriahela graafiline kujutis elektritingmärkide abil on elektriskeem.

Välislingid muuda