Elavhõbelamp on lahenduslamp, milles optiline kiirgus tekib elavhõbeaurus kaarlahendusena. Elavhõbedat kasutatakse tema kerge aurustumise pärast (hakkab aurustuma juba toatemperatuuril). Lisaks elavhõbedale sisaldub lamp süttimise hõlbustamiseks väärisgaasi (tavaliselt argooni).

Madal- ja kõrgrõhulampides (töörõhk kuni 1 MPa) on kiirguse spekter valdavalt ultravioletne. Seetõttu kasutatakse neid ultraviolettkiirguse allikana (bakterite hävitamiseks, kiiritusravis). Niisuguse lambi kolb on UV-kiirguse läbilaskmiseks kvartsklaasist, mistõttu lampi nimetatakse ka kvartslambiks.

Valgustamiseks mõeldud elavhõbelampides muundatakse ultraviolettkiirgus kolvi sisepinda katva luminofoorikihi abil päevavalgusele lähedase spektriga valguseks. Need lambid on tuntud luminofoorlampidena.

Elavhõbelampide edasiarendus on metallhalogeenlambid. Need on kõrgrõhulambid, mille täidises on elavhõbedale lisatud valgusspektri rikastamiseks mitme sobivalt valitud metalli metallhalogeniide.[1]

Elavhõbelampide tehnika töötati välja 1930. aastail, metallhalogeniidlamp leiutati 1965. aastal.

Vaata ka muuda

Viited muuda

  1. ENE, 2. kd, 1987, lk 506