Ei ole üksi ükski maa

"Ei ole üksi ükski maa" on Eesti helilooja Alo Mattiiseni isamaaline laul 1987. aastast, sõnade autor on Jüri Leesment. Laulu tekst kõneleb Eesti ühtsusest fosforiidisõja kontekstis[1], algversioonis laulis iga maakonda kirjeldavad read eri laulja. Laulu eeskujuks oli heategevuslik muusikaprojekt ja singel "We Are the World", mille algselt salvestas 1985. aastal paljudest tuntud esinejatest koosnev ansambel "United Support of Artists (USA) for Africa"

Esimest korda kõlas "Ei ole üksi ükski maa" 1987. aasta mais Eesti Televisiooni saates "Noortestuudio pärastlõuna" Eesti toonaste tippartistide ühises esituses. Solistid olid Kare Kauks, Silvi Vrait, Reet Linna, Ivo Linna, Karl Madis, Priit Pihlap, Gunnar Graps, Tõnis Mägi, Riho Sibul, Hardi Volmer, Henry Laks, Toomas Lunge ja Jaan Elgula, kooripartii laulis Agu Tammeorg.

Laul on avaldatud raamatutes "Laulge kaasa!" nr 87 ja 89 (kirjastanud Eesti Raamat 1988. aastal) ja CD-plaadil "Lähedased laulud". 1993 pälvis "Ei ole üksi ükski maa" Eesti muusika aastapreemia. 2009. aastal esitasid selle võistlussaates "Eesti otsib lemmiklaulu" Silvi Vrait, Ivo Linna, Riho Sibul, Ines, Valdo Randpere, Tanel Padar ja Pearu Paulus, kuid juba samas saates jäi "Ei ole üksi ükski maa" punktiskooriga alla teistele isamaalistele lauludele, sealhulgas Alo Mattiiseni enda palale "Eestlane olen ja eestlaseks jään".

Korduvalt on "Ei ole üksi ükski maa" olnud laulupidude repertuaaris. Seda esitati IX noorte laulu- ja tantsupeol (2002), öölaulupidudel "Märkamisaeg" (2008) ja "Järjepidevus" (2013). Laulu pealkiri sai motoks IX noorte laulu- ja tantsupeol ning andis nime Rahvarinde 25. aastapäeva kontserdisarjale.

2015. aasta lõpul esitasid noorema põlvkonna lauljad satiirisaates "Tujurikkuja" Mattiiseni viisil uusversiooni, mis ironiseeris sallimatuse üle pagulaste, homode ja teiste eestlaste suhtes. Märt Avandi, Ott Sepa ja Õ-Fraktsiooni kirjutatud tekstis vihjati ka teistele poliitilistele teemadele, nagu Süüria kodusõda. Laulsid Jarek Kasar, Lenna Kuurmaa, Rolf Roosalu, Kaire Vilgats, Dave Benton, Lauri Pihlap, Ines, Liisi Koikson, Henry Kõrvits, Tanel Padar, Dagmar Oja, Vaiko Eplik, Jüri Pootsmann ja Karl-Erik Taukar[2].

Vaata ka muuda

Viited muuda

  1. Alo Mattiisen - elu ja looming Betti Alveri muuseum
  2. "Arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 4. jaanuar 2016. Vaadatud 2. jaanuaril 2016.{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link)

Välislingid muuda

Videod muuda