Egtvedi piigaks (taani keeles Egtvedpigen) nimetatakse pronksiajal elanud neiut, kelle haud (tammekirstuhaud) leiti Taanist Jüütimaalt Egtvedist. Leid on eelkõige tuntud hästi säilinud pronksiaegse rõivakomplekti pärast.

Egtvedi piiga tammekirst Kopenhaageni Rahvusmuuseumis
Rekonstrueeritud hauakääbas

Egtvedi piiga haud leiti aastal 1921, kui kohalik talumees Peter Platz soovis tasandada tema maal asunud ja aja jooksul suuresti laiali aetud kääpa jäänused.

Tüdruk oli maetud tammetüvest õõnestatud kirstus suurde mätastest kuhjatud kääpasse. Surres oli ta 16–18 aastat vanune ja umbes 1,60 m pikkune, tal olid pikad heledad juuksed. Dendrokronoloogia abil on kindlaks tehtud, et tamm, millest kirst valmistati, langetati aastal 1370 eKr, matused toimusid tõenäoliselt hulk aastaid hiljem. Tammekirst oli vooderdatud lehmanahaga. Neiule pandi kirstu kaasa karbike võrkvöötehnikas juuksevõrgu ja naaskliga ning kasetohust jooginõu, milles on säilinud jälgi nisust, pohladest, porsist ja meest kääritatud mõdust. Tüdruku jalalabade juurde oli pandud riidepamp, mille sees olid 8–9-aastase lapse põletatud jäänused. Tõenäoliselt ei olnud tegemist ema ja lapsega. Tüdruk oli kaetud villase tekiga. Kirstukaane vahele oli jäänud raudrohuõisi, mis näitab, et matus toimus suvel.

Skandinaavia lõunaosas oli pronksiajal tavaks matta tähtsal positsioonil inimesed tammekirstudes suurtesse mätastest ehitatud hauakääbastesse. Jüütimaa muldades tekkis niisugustesse kääbastesse mõnikord vihmavee mõjul rauarikas kiht, mis sulges kääpa sisemuse õhu- ja veekindlalt. Tänu sellele on säilinud suur osa orgaanilisest materjalist.

Egtvedi piiga keha ja luud olid praktiliselt täielikult lagunenud, kuid tema rõivad ja hauapanused on säilinud väga hästi. Tüdruk kandis püsttelgedel kootud poolpikkade varrukatega pluusi ja lühikest nöörseelikut. Käte ümber olid kullast käevõrud, ühes kõrvas kõrvarõngas ja vööl villane vöö, mida ehtis suur pronksist ketas. Tüdruku vöö külge oli kinnitatud sarvest kamm, jalgade ümber olid mähitud väikesed riidetükid.

Egtvedi piiga riided ei olnud Skandinaavia pronksiaja tüüpilised igapäevariided. Nagu teised Taani tammekirstuhauad (nt Borum Eshøj, Skrydstrup) näitavad, kandsid naised tavaliselt pikki ja praktilisi riideid. On arvatud, et Egtvedi piiga võis olla tantsija, kes osales usutseremooniatel. Pronksiajast pärinevatel kaljujoonistel on korduvalt kujutatud tantsijaid või akrobaate. Leitud on paar pronksfiguuri (Grevensvænge, Fårdal), mis kujutavad nöörseelikut kandvat tantsijat. Sarnase nöörseeliku fragmente või seda ehtinud pronksnaaste on leitud ka mitmest teisest pronksiaegsest hauast.

Praegu asub Egtvedi piiga tammekirst koos sisuga Kopenhaagenis Rahvusmuuseumis (Nationalmuseet). Egtvedi kääbas on restaureeritud, see on 4 m kõrge ja 22 m läbimõõduga. Kääpa juurde on ehitatud väike muuseum.

Välislingid muuda