Eesti rändrahnud

Eesti rändrahnud on Eesti alal asuvad rändrahnud (sealhulgas hiidrahnud).

Eesti suurima maapealse osaga rändrahn Letipea Ehalkivi koosneb migmatiidist.

Tubala kivi Hiiumaal

Suurim Eesti rändrahn on Ehalkivi Kunda lähedal, mille ruumala on 930 m³ ja mass umbes 2500 tonni.

Eesti rändrahnud jagatakse suuruse alusel kolme rühma:

• hiidrahnud – ümbermõõt üle 25 meetri
• suured rahnud – ümbermõõt 10...25 meetrit
• väikesed rahnud – ümbermõõduga alla 10 meetri

Kokku on hiidrahne Eestis teada ligi 150, suurem osa neist on kaitse all. Suuri rahne on Eestis tuhatkond, väikeste rahnude arv on praktiliselt loendamatu.

Enamik Eesti rändrahnudest on Põhja-Eestis. Eriti rohkelt on neid Lahemaal. Rahnude jaotumus suurusnäitajate järgi on tavapäraselt sarnastele loodusnähtustele ligilähedaselt kirjeldatav eksponentfunktsiooni abil. Maapealseid rahne, mille ümbermõõt ületab 50 meetrit, on Eestis kaks: Ehalkivi ja Kabelikivi.

Eesti hiidrahnudest on 64% koostiselt rabakivid. See ei peegelda siiski nende päritolupiirkonna Fennoskandia kilbi keskmist koostist. Rabakivis on säilinud tardumisjärgne ristsuunaline lõhelisus, mis tuleneb hilisema moonde puudumisest. Ristsuunalise lõhelisuse tõttu oli liustikul rabakivitahukaid lihtsam lahti murda ja Eestisse tuua. Ülejäänud 36% hiidrahnudest koosnevad pegmatiidist, gneisist, migmatiidist, graniidist ja gneissbretšast.

Vaata ka

• Eesti rändrahnude loend
• Eesti hiidrahnude loend

Kirjandus

• Viiding, H. 1986. Suurte rändrahnude kirjeldamise juhend. - Abiks loodusevaatlejale 85. Eesti Teaduste Akadeemia, Tartu.
• Pirrus, E. 1996. Suured rändrahnud – võõrsilt pärit omad. Eesti Loodus, 4, 118–119.
• Pirrus, E. 2003. Hiidrahnud loodusmälestistena. Eluta loodusmälestiste uurimine ja kaitse, Tallinn, 75–88.
• Suuroja, K.& Suuroja, M. 2008. Hiidrahnud. Eesti loodusmonumendid. Geotrail, Tallinn.
• Pirrus, E. 2009. Eestimaa suured kivid. Suurte rändrahnude lugu. Teaduste Akadeemia kirjastus, Tallinn.

Välislingid

• Enn Pirruse "Eestimaa suured kivid"