Eesti penn oli 1918—1927 Eestis kasutusel olnud peenrahaühik. 1 penn oli võrdne 1/100 Eesti margaga.

Alates 6. maist 1919 anti välja väikeses formaadis 5-, 10-, 20- ja 50-pennised kassatähed, samuti jäid pärast 2. maid 1919 kuni 31. jaanuarini 1920 käibele 1 margast ja 1 rublast väiksemad välismaa rahad. Kiire inflatsiooni tõttu kaotas penn oma väärtuse, mistõttu alates 1922. aastast vermitud Eesti müntide väikseimaks nimiväärtuseks sai 1 mark. Pennivääringus kassatähed kaotasid oma kehtivuse enne krooni kehtestamist, 1. augustil 1927. Eesti krooni kehtestamisega 1. jaanuaril 1928 kaotati marga (mis muutus sendi nimetuse all uueks peenrahaühikuks) jagunemine pennidesse.