Eesti mark
|
See artikkel on Eesti rahaühikust; märksõna "Eesti mark" all võidakse mõelda ka Eesti postmarki |
Eesti mark oli Eesti rahaühik aastail 1918–1927. Eesti mark jagunes 100 penniks.
Ajalugu muuda
Ehkki Eesti Vabariik kuulutati välja juba 24. veebruaril 1918, oli Eesti territoorium saksa vägede okupeeritud kuni 11. novembrini 1918, mil Saksamaa kapituleerus. 17. novembril jättis Eesti Ajutine Valitsus jõusse Saksa sõjaväevõimude poolt Eesti- ja Liivimaa jaoks vastu võetud seadused ja määrused, mis kehtestasid Eestis markvääringu. Kohe alustati ka oma rahamärkide kujundamise ja trükkimise organiseerimist, nende valmimiseni aga kasutati endiselt Saksa idamarku ja -rublasid. Käibel olid ka Vene rublad ja Soome margad. 14. detsembril 1918 kuulutas Ajutine Valitsus Soome marga ametlikuks maksevahendiks.[1] Alles 2. mail 1919 võttis Ajutine Valitsus vastu määruse, mille järgi ainus seaduslik maksevahend oli Eesti mark.[2] Välismaa peenraha alla ühe rubla ja ühe marga kaotati käibelt alates 1. veebruarist 1920.[3]
Tallinna pankade välisvaluuta ostukurss oli järgmine:[4]
- 1 Inglise naelsterling = 385 Eesti marka
- 100 Rootsi krooni = 2250 Eesti marka
- 100 Taani krooni = 2025 Eesti marka
- 100 Soome marka = 425 Eesti marka
- 100 Saksa riigimarka = 235 Eesti marka
- 100 Ülem-Ida marka = 235 Eesti marka
- 100 Prantsuse franki = 330 Eesti marka
- 100 Vene tsaarirubla = 105 Eesti marka
- 100 Vene duumarubla = 70 Eesti marka
1924. aastal ostis Riigikassa hõbedat ja kulda järgmiste hindadega: 25-kopikased ja suuremad – 158,50 marka rublast, väiksemad – 72,50 marka rublast, hõbeda eest kangides – 35,30 marka puhta hõbeda solotniku eest, kuldrubla eest 210 marka.[5]
Rahatähed muuda
Kuna riigipanga rajamine võttis aega, otsustas Ajutine Valitsus 9. detsembril 1918 anda Rahaministeeriumile õiguse väljastada riigikassatähti.
| Nominaal | Aasta | Mõõdud (mm) | Tiraaž | Kujundaja(d) | Käibele lastud | Käibel kuni |
|---|---|---|---|---|---|---|
| 5 penni | 1919 | 68 × 42 | 5 029 400 | Eduard Poland | november/detsember 1919 | 31. juuli 1927 |
| 10 penni | 1919 | 68 × 42 | 259 690 (Bergmann) + 5 535 428 (Riigi Trükikoda) |
Eduard Poland | detsember 1919 | 31. juuli 1927 |
| 20 penni | 1919 | 68 × 42 | 5 800 620 | Eduard Poland | november/detsember 1919 | 31. juuli 1927 |
| 50 penni | 1919 | 90 × 63 | 13 062 924 | Teodor Ussisoo, Aleksander Grinjev | 6. mai 1919 | 31. juuli 1927 |
| 1 mark | 1919 | 99 × 69 | 10 822 000 | Teodor Ussisoo, Aleksander Grinjev | 20. märts 1919 | 31. juuli 1927 |
| 3 marka | 1919 | 110 × 65 | 2 011 000 | Teodor Ussisoo, Aleksander Grinjev | 9. aprill 1919 | 31. juuli 1927 |
| 5 marka | 1919 | 110 × 65 | 5 023 000 | Teodor Ussisoo, Theodor Björnström | 28. aprill 1919 | 31. juuli 1927 |
| 10 marka | 1919 | 124 × 84 | 2 050 400 | Kristjan Raud | 23. juuni 1919 | 29. veebruar 1924 |
| 25 marka | 1919 | 140 × 83 | 5 000 000 | Teodor Ussisoo, Theodor Björnström | 25. august 1919 | 29. veebruar 1924 |
| 100 marka | 1919 | 155 × 93 | 700 000 + 1 032 000 (II seeria) |
Theodor Björnström | 25. september 1919 | 29. veebruar 1924 |
| 100 marka2 | 1923 | 168 × 89 | 4 000 000 + 2 600 000 (A-seeria) |
H. Grinbergs, Karl Doll (Tael), Georg Westenberg | 23. mai 1923 | 31. detsember 1938 |
| 500 marka | S. a. | 171 × 105 | 656 200 + 604 000 (II seeria) |
Eduard Poland | 10. veebruar 1920 | 14. juuli 1924 |
| 500 marka | 1923 | 176 × 92 | 4 189 640 | Georg Westenberg, Günther Reindorff | 11. veebruar 1924 | 31. detsember 1931 |
| 1000 marka | 1923 | 201 × 114 | 464 000 + 565 000 (A-seeria) |
Nikolai Triik | 7. veebruar 1922 | 31. detsember 1931 |
Eesti Pank asutati 24. veebruaril 1919 ning 30. aprillil anti sellele ainuõigus pangatähtede emiteerimiseks.
| Nominaal | Aasta | Mõõdud (mm) | Tiraaž | Kujundaja(d) | Käibele lastud | Käibel kuni |
|---|---|---|---|---|---|---|
| 50 marka | 1919 | 140 × 86 | 1 300 000 | Eduard Poland | 31. detsember 1919 | 29. veebruar 1924 |
| 100 marka | 1921 | 154 × 92 | 2 005 000 | Eduard Poland | 31. märts 1921 | 29. veebruar 1924 |
| 100 marka | 1922 | 145 × 90 | 1 000 000 (?, A-seeria) + 1 000 000 (?, B-seeria) |
Roman Nyman1 | 5. veebruar 1923 | 31. detsember 1929 |
| 500 marka | 1921 | 171 × 96 | 1 005 000 | Eduard Poland1, Theodor Björnström | 5. september 1921 | 31. detsember 1931 |
| 1000 marka | 1922 | 159 × 95 | 1 020 000 + 500 000 (A-seeria) |
Roman Nyman1 | 15. juuli 1922 | 31. detsember 1931 |
| 1000 marka | 1927 | 159 × 95 | 1 260 000 | Roman Nyman1 | 7. oktoober 1927 | 31. detsember 1931 |
| 5000 marka | 1923 | 190 × 101 | 174 500 | Roman Nyman1 | 15. aprill 1924 | 31. detsember 1931 |
| Nominaal | Aasta | Mõõdud (mm) | Tiraaž | Kujundaja(d) | Käibele lastud | Käibel kuni |
|---|---|---|---|---|---|---|
| 10 marka | 1922 | 130 × 75 | 3 875 000 + 601 000 (A-seeria) |
Georg Westenberg, Günther Reindorff1 | 27. märts 1922 | 31. juuli 1927 |
| 25 marka | 1922 | 145 × 77 | 4 600 000 + 4 720 000 (A-seeria) |
Georg Westenberg, Günther Reindorff1 | 9. november 1922 | 30. aprill 1931 |
- 1 Autori kohta puuduvad kindlad andmed.
Mündid muuda
| Nominaal | Aasta | Kaal (g) | Diameeter (mm) | Tiraaž | Käibele lastud | Käibel kuni¹ |
|---|---|---|---|---|---|---|
| 1 mark | 1922 | 2,56 | 18 | 5 024 809 | 21.12.1922 | 30.04.1931 |
| 1924 | 1 984 760 | 13.01.1925 | ||||
| 1926 | 3 979 330 | 17.04.1926 | ||||
| 3 marka | 1922 | 3,4 | 20 | 2 089 028 | 21.12.1922 | 31.12.1934 |
| 1925 | 2 003 900 | 26.10.1925 | ||||
| 1926 | 909 860 | 28.05.1926 | ||||
| 5 marka | 1922 | 4,85 | 23 | 3 982 980 | 21.12.1922 | 30.06.1932 |
| 1924 | 2 105 000 | 30.10.1924 | ||||
| 1926 | 1 038 020 | 13.07.1926 | ||||
| 10 marka | 1925 | 6,25 | 26 | 2 200 000 | 25.05.1925 | 31.03.1933 |
| 1926² | 2 789 400 | – | – |
- ¹ – Pärast 1928. aasta rahareformi jäid markvääringus mündid vahetusrahana käibele kuni uute sendimüntide vermimiseni.
- ² – Ehkki 1926. aastal vermitud 10-margased olid juba Riigi Teatajas käiberahana välja kuulutatud, siis reaalselt käibesse need ei jõudnud. Müntide valmimise ajaks oli juba otsustatud viia läbi rahareform, need 10-margased kasutati hiljem 2-krooniste ligatuuriks. Säilisid vaid mõned mälestuseks jäetud mündid.
1922. aasta mündid on valmistatud 75% vase ja 25% nikli sulamist Berliinis, osa Hirschi ja osa Werneri & Co (ehk Werner & Söhne) ettevõttes. Kõik hilisemad mündid (1924, 1925 ja 1926) valmistati Tallinnas Riigi Trükikojas sulamist 70% vaske, 20% tsinki ja 10% niklit.
1926. aasta mündid kujundas Georg Westenberg, varasemate aastate (1922, 1924 ja 1925) müntide kujundaja kohta kindlaid andmeid ei ole, kuid mõnedel andmetel on selleks Boris Krümmer. Taavi R. Triumphi andmetel (Eesti Vabariigi mündid, Eesti Filatelist nr 22–23, 1978, lk 147) on nende autor Elisabeth Rosendorff.
Numismaatikute seas levinud legendi järgi olevat 1926. aastal vermitud ka 25-margaseid münte, kuid ametlikud andmed nende kohta puuduvad.
Vaata ka muuda
Viited muuda
- ↑ https://dea.digar.ee/article/AKriigiteataja/1918/12/19/2.5
- ↑ https://dea.digar.ee/article/AKriigiteataja/1919/05/21/6
- ↑ https://dea.digar.ee/article/AKriigiteataja/1920/01/28/5
- ↑ Kaja, 3. veebruar 1920, nr 26, lk 4.
- ↑ Nädala 7 päeva. Rahvaleht, 4. oktoober 1924, nr 77, lk 5.