Eesti kodakondsus

Eesti kodakondsus on riigiõiguslik termin, millega määratletakse isiku suhe Eesti Vabariigiga.

Kodakondsuse seaduse kohaselt omandatakse Eesti kodakondsus sünniga, saadakse naturalisatsiooni korras või taastatakse isikule, kes on kaotanud Eesti kodakondsuse alaealisena. Kodakondsus kaotatakse vabastamise, selle äravõtmise või mõne muu riigi kodakondsuse vastuvõtmisega.

Seadus küll keelab Eesti kodakondsuse kõrval teis(t)e kodakondsus(t)e omamist; aga see on siiski lubatud sünnijärgsetele Eesti kodanikele, kuna Eesti Vabariigi põhiseaduse §8 keelab sünnijärgselt omandatud kodakondsuse äravõtmise ("Kelleltki ei tohi võtta sünniga omandatud Eesti kodakondsust").

Naturalisatsiooni saab Eestis taotleda vähemalt 15-aastane isik, kes omab pikaajalist või alalist elamisluba; on sooritanud eesti keele oskuse eksami; on sooritanud Eesti Vabariigi põhiseaduse ja kodakondsuse seaduse tundmise eksami; omab legaalset püsivat sissetulekut; omab registreeritud elukohta Eestis; on lojaalne Eesti riigile.

Seisuga 1. oktoober 2011 oli rahvastikuregistri andmetel Eesti 1 364 748 elanikust 1 149 716 ehk 84,24%-il Eesti kodakondsus. 2011. aasta rahvaloenduse andmeil oli 1 102 618 püsivalt Eestis elavat Eesti kodanikku.

Seisuga 1. juuli 2012 oli Eesti 1 360 560 elanikust 1 146 763 ehk 84,29%-il Eesti kodakondsus. 76 932 Eesti kodanikku elas välismaal.

Seisuga 1. jaanuar 2018 elas Eestis 77 268 määratlemata kodakondsusega isikut. Neil pole Eesti kodakondsust ja nad ei ole samuti pärast NSV Liidu lakkamist kasutanud võimalust, et saada endale NSV Liidu järglasriigi Venemaa Föderatsiooni kodakondsust, kuigi neil on olnud selleks võimalus.

Kodanikustaatuse teadvustamiseks tähistatakse Eestis alates 1998. aastast kodanikupäeva. Seda tähistatakse 26. novembril, sest 26. novembril 1918 andis Eestimaa Kubermangu Ajutine Maanõukogu välja määruse Eesti kodakondsuse kohta.

Septembris 2020 otsustas valitsus võtta Eesti kodakondsus ära 10 isikult, kes olid saanud kodakondsuse ebaausal teel ja ei suutnud sooritada mõistliku aja jooksul kodakondsuse saamiseks nõutavaid eksameid ausal teel.

Vaata ka

• Kodakondsuse seaduse muutmise ja täiendamise seadus (1957)
• Kodakondsuseta isik
• Sünnijärgne kodakondsus
• Naturalisatsioon Eestis
• Eesti kodakondsuseksam
• Eesti kodakondsuspoliitika
• Eesti kodakondsuse taotlemine

Välislingid

• Kodakondsuse seaduse rakendamise kohta (RT 1992, 7, 109), Eesti Vabariigi Ülemnõukogu otsus 26. veebruarist 1992