Vikipeedia

Eesti Rahvuslik Liikumine

Eesti Rahvuslik Liikumine (ERL) oli paremkonservatiivne poliitiline liikumine aastatel 2006–2012, mis väitis oma põhiliseks eesmärgiks olevat Eesti Vabariigi kodanike aktiviseerimise ja kaasamise riigivõimu demokraatlikku teostamisse, et tagada sellega Eesti riigi püsimajäämine ning areng. ERL-il oli ca 250 registreeritud liiget. 18. veebruaril 2012 Tallinnas toimunud Eesti Rahvusliku Liikumise (ERL) üldkoosolekul otsustati heaks kiita ühinemisotsus Rahvaliiduga. ERL liikmed kiitsid heaks loodava erakonna programmi ja nime. 24. märtsil kiitis need heaks ka Rahvaliidu kongress ja kahe organisatsiooni põhjal sündis Eesti Konservatiivne Rahvaerakond. Ühinemisprotsessi lõpuni jätkas ERL-i juhi kohal Aivar Koitla.

Ajalugu muuda

Liikumise sünd muuda

18. aprillil 2006 ilmus ajalehtedes Sakala ja Võrumaa Teataja artikkel, milles ERL-i algatajad Ain Saar ja Aavo Savitsch teatasid, et kavatsevad luua uue poliitilise liikumise.[1] 14. aprillil oli Internetis avatud loodava liikumise esimene veebileht ja 23. aprillil foorum. Järgnevatel nädalatel kutsusid Savitsch, Saar, Tiit Madisson ja Jüri Liim kõiki Eesti rahvuslasi ERLiga liituma ning teatasid, et liikumise esmaseks eesmärgiks saab Tõnismäe pronkssõduri kõrvaldamine.[2][3]

20. mail toimus Tõnismäel Tiit Madissoni ja Aavo Savitschi korraldatud sanktsioneerimata meeleavaldus, millega taotleti pronkssõduri teisaldamist Tallinna kesklinnast. Pealtnägijad ütlesid Postimehele, et tipphetkel osales üritusel sadu inimesi.[4]

1. juulil toimus Jõgevamaal Puurmani kultuurikeskuses ERL-i ametlik asutamiskoosolek, kus liikumise juhiks valiti Anti Teraväe. Juhatusse valiti Jüri Böhm, Alar Ehala, Martin Helme, Ene-Liine Kess, Ain Saar ja Kadri Säre.[5] Asutamiskoosoleku alguseks oli ERL-i liikmeks astunud 89 inimest. Helme sõnul oli Puurmanisse kohale tulnud veidi üle kolmekümne selleks ajaks ERL-iga liitunu, lisaks tosinkond külalist.[6] Asutamisakt sai 25 allkirja.[7]

Tegevus 2006 muuda

5. juulil kogunenud ERL-i värske juhatus tervitas Venemaa presidendi soovi koondada etnilised venelased nende ajaloolisele kodumaale ning teatas, et Eesti valitsus peab sellele kaasa aitama.[8] Samuel Golomb esitas selle peale mõned retoorilised küsimused ja tegi kaitsepolitseile avalduse, milles palus analüüsida ERL-i seisukohtasid.[9] Menetluse alustamisest keeldusid nii kaitsepolitsei kui ka Ida politseiprefektuur.[10] ERL märkis oma vastuses, et ei ole kunagi ega kusagil propageerinud inimeste vägivaldset väljasaatmist ning Golombi küsimustel ei ole nende avaldusega mingit seost.[11]

18. juulil saatis ERLi juhatus justiitsminister Rein Langile kirja, milles teda kutsuti vajaduse korral täiustama avaliku korra tagamise seaduseelnõud.[12] Justiitsminister lubas oma vastuses, et ERLi tehtud ettepanekuid kaalutakse tõsiselt.[13]

24. juulil nõudis ERL-i juhatus Tallinna linnapea Jüri Rataselt tagasiastumist, sest liikumise hinnangul töötas Ratas pronkssõduri teisaldamise vastu.[14]

27. juulil nimetas ERL Keskerakonda ja Rahvaliitu riigireeturiteks, sest need erakonnad tähistasid Narva "vabastamise" 62. aastapäeva.[15][16] Keskerakonna esimees Edgar Savisaar õigustas, et seda tehes järgiti Res Publica eeskuju.[17]

18. augustil teatas ERL, et peab vajalikuks desovetiseerimise ja dekoloniseerimise poliitika käivitamist läbikukkunud integratsioonipoliitika asemel.[18]

20. augustil tegi ERL-i juhatus Riigikogule ettepaneku kuulutada 28. juuni Eesti Vabariigi taastamise päevaks ning riiklikuks pühaks, sest 1992. aasta 28. juunil toimus rahvahääletus, millega taastati Eesti Vabariik õigusliku järjepidevuse alusel.[19] Nõmme valitsuse peaminister Ahti Mänd väitis, et ERL eksib.

24. augustil tegi ERL-i juhatus Riigikogule ja valitsusele ettepaneku võtta tagasi allkiri piirilepingult, millest Venemaa oli juba lahti öelnud.[20]

29. augustil avaldas ERL arvamust, et kaitsepolitsei peaks uurima meedias korduvalt esinenud väiteid, mille kohaselt mõjutati kohalike omavalitsuste juhte hääletama ühe või teise presidendikandidaadi poolt.[21]

20. septembril korraldati Toompeal väike miiting ja edastati ERL-i, Tartu Rahu Põlistamise Seltsi ja rühmituse Alati Ustav ühispöördumine, millega toetati Teises maailmasõjas kommunismi vastu võidelnud Eesti kodanike võrdsustamist Eesti Vabadussõjast osavõtnutega.[22][23]

21. septembril korraldati Estonia teatri hoovis kõnekoosolek, millega meenutati 1944. aasta sügisel kahe okupatsiooni vahele jäänud vabadusepäevi.[24]

22. septembril toimus Toompeal kõnekoosolek, millega avaldati protesti riigis tekkinud olukorra vastu. Kutsutud oli ka peaminister Andrus Ansip, kuid ta jäi tulemata.[25]

23. septembril nõuti Estonia teatri juures presidendi otsevalimisi ning protesteeriti mõlema tolleks hetkeks alles jäänud kandidaadi, Arnold Rüütli ja Toomas Hendrik Ilvese, valimise vastu.[26]

14. oktoobril kogunes Rahvusraamatukogus ERL-i üldkogu, kus tehti valik kahe programmieelnõu vahel. Pärast seda, kui üldkogu ei toetanud Saare ja Savitchi eelnõud, eemaldusid liikumisest selle ellukutsujad Ain Saar, Aavo Savitsch ja Kalle Lindi. Savitsch nimetas toimunud üldkogu, kus oli kohal 27 ERL-i liiget, farsiks ning avaldas arvamust, et liikumise juht Anti Teraväe on kaitsepolitsei mõjuagent, kes on saanud ülesandeks summutada igasugune rahvuslik algatus ja muuta ERL seksuaalvähemuste klubiks, kuigi vastuvõetud programm sätestas selgelt, et ERL seisab traditsiooniliste perekonnaväärtuste eest.

24. oktoobril toetas ERL Jüri Estami seisukohta, et siseminister ei saa ega tohi oma käskkirjaga kuulutada mingil osal Eesti territooriumist kehtetuks Eesti põhiseadusest tulenevat õigust korraldada rahvakogunemisi ja meeleavaldusi.[27]

2. novembril asetasid ERL-i esindajad hingedepäeva puhul pärja ning leinaküünlad Tallinna Reaalkooli kõrval asuvale Vabadussõjas langenute mälestussambale.[28]

15. novembril teatas ERL, et valitsus plaanib integratsiooni nime all venestusprogrammi ning seda peaks hakkama uurima kaitsepolitsei.[29] Rahvastikuministri nõunik vastas, et kava ei ole veel heaks kiidetud.[30] ERL-i poolt nimetatud kitsaskohad eemaldati hiljem integratsiooniprogrammi töökavast.

Hilisem tegevus muuda

Märtsiküüditamise aastapäeval 2007 viisid ERL-i juhatuse liikmed Jüri Böhm ja Henn Põlluaas Tõnismäele punaarmee terrori ohvrite mälestuseks sümboolse okastraadist ahelatega pärja, millel oli kiri "Eesti rahva mõrtsukatele". Tõnismäel aastapäeva tähistanud venelased tungisid eestlastele kallale, takistasid pärja panekut, lõhkusid sellel oleva kirja ja lindid ning sõimasid pärjapanijaid, politseid kui ka tervet eesti rahvast fašitideks. Politsei erirühm (märulipolitsei) sekkus ja lasi ERL-i liikmetel asetada pärja kuju jalamile. Järgnes uus rünnak, mille käigus politseiahelikust läbi tunginud kremlimeelsed Öise vahtkonna aktivistid varastasid pärja ära. Politsei pidas kinni kaks kallaletungijat, kelle vastu alustati kriminaalmenetlus, kuid karistust neile teadaolevalt ei järgnenud.

Eesti Rahvuslik Liikumine alustas 29. aprillil 2007 internetis allkirjade kogumist Tallinna linnapea Edgar Savisaare vastu, kes süüdistas pronksiöö sündmustes valitsust, ning 9. maiks oli kogunenud juba 98 200 toetusavaldust ERL-i pöördumisele. ERL rõhutas, et ajal, mil Eesti rahvas peab toetama oma valitsust ning mõistma kategooriliselt hukka mitu ööd kestnud marodööritsemise, tegeleb Tallinna linnapea jõudsalt Eesti riigiesindajate mustamise ning marodööride õigustamisega ning nõudis Savisaare tagasiastumist. Savisaar teatas, et allkirja andnud isikud ei ole tema valijad ja keeldus linnapea kohalt tagasi astumast.

Septembris 2007 toimus kolmas ERL-i üldkoosolek, kus valiti liikumise uueks juhiks Henn Põlluaas. Üldkoosolek kinnitas liikumise programmilised seisukohad. Rahvuslaste programm rõhutas, et Eesti on ainus koht maailmas, kus eestlastel kui põlisrahval on eelisõigus ja kohustus luua tingimused oma rahvuse, keele ja kultuuri kestvaks arenguks ning rahvuslikuks julgeolekuks ning Eesti riigi ülesanne on tagada just nende kohustuste kõrvalekaldumatu täitmine.

27. novembril 2007 korraldas ERL koos Tartu Rahu Põlistamise Seltsi ja Soome rahvuslike ringkondadega (Aluepalautus, Suomen Karjalan Palautus ja Pro Karelia) ühisaktsiooni, millega märgistati mere põhja lastud roostevabast riigilippudega ära Soome lahe mediaanjoon, kus asus Eesti ja Soome merepiir kuni 1994. aastani, mil see Lennart Meri initsiatiivil ja ilmselgelt Venemaa huvides tagasi tõmmati. ERL deklareeris, et praegune vähendatud merepiir on Eesti huvisid kahjustav ning kehtestatud põhiseadust rikkudes, soomlased taunisid, et merepiir tõmmati nii Soome kui Eesti poolelt tagasi ilma igasusuguse avaliku aruteluta ja võimudepoolese põhjenduseta.

4. oktoobril 2008 toimus ERL-i kolmas üldkoosolek, millel valiti liikumise juhiks Martin Helme. Eesti Rahvuslik Liikumine toetas Vaba-Sõltumatu Kolonni Nr. 1 poolt tehtud algatust Harald Nugiseksi autasustamiseks Eesti Rahva Tänumedaliga.

19. aprillil 2010 esitas ERL koos Eesti Leegioni Sõprade Klubi ja Eesti Iseseisvusparteiga Tartu Linnavalitsusele ja linnavolikogule pöördumise, kus nõuti Tartus asuva Punaarmee monumendi eemaldamist praegusest asukohast.[31]

ERL-i liikmed Martin Helme, Henn Põlluaas, Aivar Koitla ja Sten-Hans Vihmar kandideerisid 2011. aasta Riigikogu valimistel üksikkandidaatidena. Helme sai oma ringkonnas 1753 (2,5%), Põlluaas 293 (0,6%), Koitla 282 (1%) ja Vihmar 155 (0,3%) häält.

30. aprillil 2011 Tallinnas toimunud ERL-i üldkoosolekul valiti liikumise uueks juhiks Aivar Koitla.[32] Juhatusse valiti Martin Helme, Henn Põlluaas, Sten-Hans Vihmar ja Ruuben Saal.[33]

Suvel 2011 toimus kohtumine lagunemise äärel oleva Rahvaliidu juhtidega ning lepiti kokku võimaliku koostöö osas. Konsultatsioonidel jõuti otsusele ühendada mõlemad organisatsioonid.

18. veebruaril 2012 Tallinnas toimunud Eesti Rahvusliku Liikumise (ERL) üldkoosolekul otsustati heaks kiita ühinemisotsus Rahvaliiduga, et luua uus erakond. ERL liikmed kiitsid heaks loodava erakonna programmi ja nime. 24. märtsil kiitis need heaks ka Rahvaliidu kongress ja kahe organisatsiooni põhjal sündis Eesti Konservatiivne Rahvaerakond. Ühinemisprotsessi lõpuni jätkas ERL-i juhi kohal Aivar Koitla, juhatusse valiti veel Alar Ehala, Martin Helme, Merike Lillenberg, Aigar Põder, Henn Põlluaas, Ruuben Saal ja Sten-Hans Vihmar.

2008-2013 tegutses ka samanimeline mittetulundusühing. Kuid ERL-i ning mittetulundusühingu juhatused olid erinevad, mõlema juhatusse kuulus vaid Martin Helme. [34]

Viited muuda

  1. ↑ "Rohkem rahvuslikku meelt!". Originaali arhiivikoopia seisuga 15. juuli 2007. Vaadatud 7. augustil 2007.
  2. ↑ "Ain Saar: Demokraatiat ohustab passiivsus". Originaali arhiivikoopia seisuga 28. september 2007. Vaadatud 7. augustil 2007.
  3. ↑ Okupantide võimu sümbol peab kaduma!
  4. ↑ "Postimees: Miitingul pronkssõduri juures osales sadu inimesi". Originaali arhiivikoopia seisuga 26. jaanuar 2008. Vaadatud 7. augustil 2007.
  5. ↑ TMS: Asutati Eesti Rahvuslik Liikumine[alaline kõdulink]
  6. ↑ Martin Helme: Täiesti normaalsed inimesed[alaline kõdulink]
  7. ↑ "ERR: Jõgevamaal asutati Eesti Rahvuslik Liikumine". Originaali arhiivikoopia seisuga 21. oktoober 2007. Vaadatud 7. augustil 2007.
  8. ↑ ERL: Valitsus peaks soodustama venelaste emigratsiooni[alaline kõdulink]
  9. ↑ "Küsimus: Kas saaksin annetada teile oma esivanemate kinnisvara?". Originaali arhiivikoopia seisuga 23. oktoober 2007. Vaadatud 10. augustil 2007.
  10. ↑ "Virumaa Teataja: Politsei ei menetle Samuel Golombi kaebust". Originaali arhiivikoopia seisuga 23. oktoober 2007. Vaadatud 10. augustil 2007.
  11. ↑ Eesti Rahvusliku Liikumise ametlik vastus[alaline kõdulink]
  12. ↑ "Arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 27. september 2007. Vaadatud 10. augustil 2007.{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link)
  13. ↑ "Arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 27. september 2007. Vaadatud 10. augustil 2007.{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link)
  14. ↑ ERL: Jüri Ratas – astu tagasi![alaline kõdulink]
  15. ↑ ERL: Keskerakond ja Rahvaliit – riigireeturid[alaline kõdulink]
  16. ↑ "Eesti Päevaleht: Rahvaliit ja Keskerakond pühitsesid Narva vabastamist". Originaali arhiivikoopia seisuga 26. september 2007. Vaadatud 10. augustil 2007.
  17. ↑ Savisaar: tähtpäevade tähistamises oli eeskujuks Res Publica[alaline kõdulink]
  18. ↑ ERL nõuab kahe D poliitikat[alaline kõdulink]
  19. ↑ ERL: 28. juuni, riiklik püha[alaline kõdulink]
  20. ↑ ERL: Valitsus denonsseerigu piirilepe Venemaaga[alaline kõdulink]
  21. ↑ ERL: Kapo uurigu poliitilisi ülesostmisi[alaline kõdulink]
  22. ↑ "Arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 27. september 2007. Vaadatud 10. augustil 2007.{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link)
  23. ↑ https://archive.today/20120729232944/stenn.wordpress.com/2007/04/12/uhenduste-uhispoordumine/
  24. ↑ ERL: Ajaloopäev Estonia hoovis[alaline kõdulink]
  25. ↑ ERL: Rahvuslased kutsusid Ansipi meeleavaldusele[alaline kõdulink]
  26. ↑ "Arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 27. september 2007. Vaadatud 10. augustil 2007.{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link)
  27. ↑ ERL toetab Jüri Estamit[alaline kõdulink]
  28. ↑ "Arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 27. september 2007. Vaadatud 10. augustil 2007.{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link)
  29. ↑ ERL: Valitsus plaanib venestusprogrammi[alaline kõdulink]
  30. ↑ "Arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 27. september 2007. Vaadatud 10. augustil 2007.{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link)
  31. ↑ "Nõutakse punasamba kõrvaldamist Raadi mõisapargist". Originaali arhiivikoopia seisuga 29. aprill 2010. Vaadatud 1. mail 2011.
  32. ↑ "ERL-i juhiks valiti Aivar Koitla". Originaali arhiivikoopia seisuga 2. mai 2011. Vaadatud 30. aprillil 2011.
  33. ↑ ERL-i juhiks valiti Aivar Koitla[alaline kõdulink]
  34. ↑ https://ariregister.rik.ee/est/company/80269549/Eesti-Rahvuslik-Liikumine?active_tab=register

Välislingid muuda

Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Eesti_Rahvuslik_Liikumine&oldid=6481757"