Eesti Maanteemuuseum

Eesti Maanteemuuseum (lühend EMm) asub Põlvamaal Varbuse külas, endises Varbuse postijaama kompleksis ning on Kliimaministeeriumi haldusalas tegutseva Transpordiameti struktuuriüksus.

1928. aastal sõnastati teedeministeeriumi tehnikaosakonna visioonidokumendis, et Eesti teede põhitüübiks on kordaseatud kruusatee ja selle korrashoiu masinaks on roopaid äralõikav ja teed tasandav teehöövel. Fotol teehöövel Bitvargen-Ilmarine töötamas 5. mail 1928 Pärnu–Tallinna maantee 13. kilomeetril

Bitvargenile lüüakse hääled sisse (2016)

Muuseum avati külastajatele 2005. aastal ning selle eesmärgiks on Eesti teepärandi ja tee-ehituse ajaloo kogumine, säilitamine, uurimine ja tutvustamine. Eesti Maanteemuuseumi 43 000 säilikust koosneva kogu hulka kuulub ka Ida-Euroopa suurim tee-ehitusmasinate kogu.

Püsinäitused

"Tee ajalugu!"

Muuseumi esimene püsinäitus "Tee ajalugu!" avati Varbuse postijaamas 2005. aastal. Tegu oli näitusega Eestimaa teede ajaloost, mis tutvustas teede ja liikumisviiside arengut alates muinasajast kuni tänapäevani. Näitus pälvis Eesti muuseumite kõrgeima tunnustuse Muuseumirott 2006 ning oli järgmisel aastal ka Euroopa Muuseumite aastaauhinna nominent.

"Teeaeg"

2010. aastal valmis maanteemuuseumi Teeaeg, piire nihutav näitusekeskkond vabas õhus ning ootamatu arhitektuur Lõuna-Eesti maastikus. Umbes pooleteisele hektarile paigutuv Teeaeg koosneb kahest suuremast osast: ekspositsiooni- ja puhkealast. Ekspositsioonialal paiknevad ajalooline teeruum ning teetähiste ja masinate väljapanekud. Puhkealal asuvad vigurivändarada, liikluslinn ja mänguväljak. Kaht ala ühendab Vati sild, 1884. aastast pärit Eesti vanim terasest maanteesild. Näitus pälvis Eesti muuseumite seas Aasta tootearendaja 2010 tiitli ning EAS ettevõtluse auhinna Turismi uuendaja 2011. Välialadel kasutatud graafilise betooni tehnoloogiat tunnustati 2010. aastal Aasta betoonehituse eriauhinnaga, näitus tervikuna valiti Eesti Maastikuarhitektide Liidu poolt aasta maastikuarhitektuuri teoks.

Masinate valitsemine

2019. aasta suvest on avatud masinahalli näitusehoone. 1500 m² suurusel pinnal paiknevas ekspositsioonis on välja pandud Eestimaa teid ehitanud võimsad masinad kuni aastani 1990, nende seas ka Eesti esimene teehöövel Bitvargen (1923) ja Arnold Volbergi konstrueeritud, kodumaise masinatööstuse imeks peetav teehöövel V-1. Samuti mõtestab väljapanek lahti autokasutuspraktikaid aastatel 1920–2000, rääkides, kuidas on autost kui luksusesemest saanud tarbevahend. Ülesehituselt keskendub see kolmele suurele valdkonnale: autokultuuri, teemasinate ja liikluskasvatuse ekspositsioonile. Näitusel saab külastaja tervikliku ülevaate autoajastu mõjudest Eesti teede ja liikluse ajaloole.

Maanteemuuseum numbrites

Eesti Maanteemuuseumi territooriumi üldpind on 76 500 m², sellest hõlmavad ekspositsioonipinnad 9735 m² ja hoidlad 874 m². Muuseumi kogusse kuulub üle 43 000 museaali.

Muuseumit külastab aastas umbes 30 000 – 32 000 inimest, peamiselt suvehooajal (mai–september).

Lisaks püsinäitustele koostab muuseum keskmiselt 2-4 ajutist näitust aastas. Muuseumi haridusprogrammides osaleb keskmiselt 3500–4000 last aastas, suurem osa neist liiklushariduslikes programmides. Liikluskasvatuse ja -kultuuri edendamine koostöös Transpordiametiga on muuseumi üks prioriteetsetest tegevustest.

Muuseum annab välja keskmiselt 1-2 mahukamat raamatut aastas, lisaks 7–10 teadusartiklit ja kaastööd mitmesugustes väljaannetes.

Välislingid

• Muuseumi koduleht
• Arved Breidaks: Eesti Maanteemuuseum avab perepäevaga suvehooaja. Lõunaeestlane.ee 2. mai 2017.
• Maanteemuuseumi näitusehalli tuleb 120 tonni tehnikat AK videolugu 18. veebruar 2019
• Valmiv püsinäitus paljastab masinate ülemvõimu Lõuna-Eesti Postimehe videolugu, 16. veebruar 2019
• Suvel saab Maanteemuuseumis vaadata Ida-Euroopa suurimat tee-ehitus-masinate kollektsiooni ERR raadiouudised, 18. veebruar 2019
• Maanteemuuseumi uut näitust hakkavad mõtestama sisepõlemismootoritest tootemipuud auto.pub 2019