Eesti Joonisfilm

Eesti Joonisfilm
Asutatud	1993
Asutajad	Rein Raamat (eelkäija looja)
Peakorter	Tallinn, Harjumaa, Eesti
Valdkonnad	animatsioon

Eesti Joonisfilm on Eesti animatsioonistuudio.

Eesti joonisfilmi kogemused ja ambitsioonid lubavad loomingulistele valikutele seada tingimuseks avatuse ja nõudlikkuse. Tegutsetakse kahel suunal: kitsamale vaatajaskonnale mõistetavate unikaalsete autori- ehk festivalifilmide ja laiale auditooriumile mõeldud kvaliteetsete (vägivallatute) koguperefilmide tegemisega. Mõlemas liinis on Eesti Joonisfilm rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline. Stuudio autorid Priit ja Olga Pärn, Ülo Pikkov, Priit Tender, Kaspar Jancis kuuluvad oma töödega rahvusvahelisse animakogukonda. Neile on iseloomulik karikatuuri, absurdihuumori ja mõistuspärasuse koostoime ning mängulisus, isiklikkus ja mitmeplaanilisus lugude jutustamisel. Eesti Joonisfilmi tootmisvõimekus tugineb püsikoosseisulisel oskuskaadril – animaatoritel, puhtaksjoonistajatel, värvijatel ja 3D-animatsiooni spetsialistidel. Stuudiol on lai kontaktvõrk riigisiseses ja rahvusvahelises erialases ruumis. Osaletakse festivalide žüriides, töötubades, filmiturgudel. Korraldatakse piiriülest koostootmist. Eesti Kunstiakadeemias 2006. aastal tööle pandud animatsiooni õppesuuna juhtivad õppejõud on Joonisfilmi taustaga Priit Pärn ja Ülo Pikkov. Filmi idee on pärit autorilt, vorm on eri kunstiliikide sulam. Seega leiab Eesti Joonisfilmi filmides väljenduse ka eesti kaasaegse kunsti, kirjanduse, helikunsti ja teatri vaimne potentsiaal.^[1]

Ajalugu muuda

Asutatud 22. detsembril 1993, kui kadus riigiettevõte Tallinnfilm.^[1]

Eesti Joonisfilmil oli palju eelkäijaid. Üheks esimeseks verstapostiks oli 1931 ilmunud „Kutsu Juku seiklusi“ (helindatud must-valge groteskne multifilm, mille autorid olid Voldemar Päts, Elmar Janimägi ja Aleksander Teppor). Areng joonisfilmi vallas kiirenes pärast Teist maailmasõda, kui 1947 loodi Tallinnfilmi tiitrite animatsiooniosakond. Seal töötas tervelt üksteist aastat Elbert Tuganov, enne kui Eesti lõi Eesti esimese animastuudio – Tallinnfilmi Nukufilmi. Esimese nukufilmi „Peetrikese unenäod“ (1958) juures töötas kunstnikuna juba ka Rein Raamat, Tallinnfilmi tulevase joonisfilmi stuudio looja. 1960. aastatel loodi juba esimesi animeeritud reklaame Eesti Reklaamfilmile ja valmisid kaks joonisfilmi Eesti Telefilmile. 1971 loodi Tallinnfilmi joonisfilmistuudio, mis kestis kuni 1994. aastani, millal Tallinnfilm lõpetas töö. Asutaja ja juhtrežissöör oli Rein Raamat. Esimesed Eesti joonisfilmid olid „Veekandja“ ja „Vari ja tee“ (1971, kunstnik Rein Raidme). Stuudio tuumikautoriteks kujunesid Rein Raamat, Avo Paistik ja Priit Pärn. Rahvusvahelise tunnustuseni jõudis Eesti joonisfilm Rein Raamatu filmidega „Lend“ (1973, kunstnik Aili Vint) ja „Kütt“ (1976, kunstnik Rein Tammik). R. Raamatu kaalukamateks töödeks jäävad „Suur Tõll“ (1980, kunstnik Jüri Arrak) ja „Põrgu“ (1983, kunstnik Eduard Wiiralt). Rahvusvaheliselt tuntuim ja tunnustatuim endise Tallinnfilmi joonisfilmi stuudio liige on Priit Pärn. Pärna sel perioodil enim auhinnatud filmid olid „Eine murul“ (1987) ja „1895“ (1995 koos Janno Põldmaga). Tuumiku kõrval said oma esimesed joonisfilmid teha ka Ando Keskküla, Rein Tammik, Peep Pedmanson, Leo Lätti, Heiki Ernits, Valter Uusberg, Mati Kütt, Riho Unt, Airi Eras.^[1]

Eesti Joonisfilmis valmis aastal 2000 laste ja kogupere Lotte-sarja esimese osa – "Lotte reis lõunamaale" (seda müüdi 30 maale Euroopasse, Aasiasse ja Lõuna-Ameerikasse. See pani aluse Lotte-vaimule, mida on autorid Janno Põldma, Heiki Ernits ja Andrus Kivirähk täpsustanud ja edasi arendanud sarja uutes osades. 2006. aastal alustas tööd animatsiooni õppesuund Eesti Kunstiakadeemias. Selle juhtivad õppejõud on Joonisfilmi taustaga Priit Pärn ja Ülo Pikkov.^[1]

2013. aastal valmis Heiki Ernitsa ja Andrus Kivirähki "Leiutajateküla Lotte" digitaalne raamat tahvelarvutitele.^[2]