Eesti-Haginsk
Eesti-Haginsk (vene keeles Эсто-Хагинское) oli eesti küla, mis rajati 1877. aastal Stavropoli kubermangu kalmõkkide maadele. Küla sai nime umbes 5 km lõuna pool paikneva Hagin-Sala jõe järgi.[1]
| Eesti-Haginsk | |||||
|---|---|---|---|---|---|
|
| |||||
| |||||
| Elanikke | 4229 (2017) | ||||
|
| |||||
| Koordinaadid | 46° 20′ N, 42° 17′ E | ||||
.svg)  | |||||
Eestist väljarännanud rentisid kõigepealt maad väidetavalt kohalikult Kalmõkkia vürstilt. Küla hiilgeaegadel elas seal ja selle ümbruses umbes 600 eestlast ja 200 sakslast. Neil oli kaks puhkpilliorkestrit, kool (eesti keelt õpetati peaaegu kuni Teise maailmasõjani), kirik, muuseum ja tuuleveskid.[1]
Küla naabrid lõunas olid sakslased. Nende küla kandis eesti keeles nime Saksa-Haginsk, saksa keeles Deutsch-Haginsk või Kronental. Tänapäeval on küla nimi Uljanovskoje. Ka Eesti-Haginskis oli umbes 25% elanikest sakslased.
Läänes paiknes umbes 8 km kaugusel venelaste Romanovka küla. Põhjas ja idas paiknesid osalt rändava eluviisiga kalmõki hõimud.
Eesti-Haginskist lähtunud väljarändajad asutasid 1922. aastal külast lõuna poole Esto-Altai asula ja külast kagu poole Vinogradnoje asula.
Eesti- ja Saksa-Haginsk liideti 1924. aasta algul kalmõkkide nõukogude riigitaolise moodustisega, millest tänapäeval on tekkinud Kalmõkkia Vabariik. Kui 1944. aastal likvideeriti kalmõkkide autonoomia ja nad küüditati, nimetati eesti küla ümber, uueks nimeks sai Stepnoje. Kui 1950. aastate keskel kalmõkkide autonoomia taastati, nimetati küla taas ümber, sedakorda naabruses paiknenud kalmõki asula (Jašlt) järgi – Jašalta. Seda nime kannab ta ka tänapäeval. Omaaegne Jašlt sai kunagi ümbernimetuste käigus uue nime – Soljonoje – ja tagasinimetamisel jäi selle küla nimi muutmata.
Üks kuulsamaid Eesti-Haginskist pärit eestlasi oli Nõukogude armee Eesti Laskurkorpuse juht, kindralleitnant Lembit Pärn.
1995. aastal asutati kohalik koduloomuuseum, mille väljapanekust suure osa võtab enda alla eestlastega seonduv.[1]
Jašaltas oli 2003. aastal umbes 5200 inimest, kellest 89 olid eestlased (umbes 1,7% asula elanike üldarvust). 2012. aasta seisuga on eestlasi hinnanguliselt alles veel umbes 50, kellest vaid viis-kuus vanemat inimest eesti keelest aru saab; eesti päritolu elanikke on siiski rohkem.[1]. Küla on Jašalta rajooni keskus.
Viited muuda
Kirjandus muuda
- Jüri Meomuttel. "Eesti Haginska". - Eesti asunikud laialises Wene riigis. Tartu 1900. Lk 38-41
- August Nigol. "Eesti-Haginsk". - Eesti asundused ja asupaigad Wenemaal. Tartu 1918. Lk 66
- Kaukaaslane. "Eesti-Haginski küla Kaukaasias". - Meie Tee 3-4/1971, 5-6/1971, 7-8/1971, 9-10/1971, 11-12/1971, 1-2/1972, 3-4/1972, 5-6/1972
- Juhan Põder. "Eesti-Haginski küla Kaukaasias". - Virumaa Teataja. 1-20. 1996
- Aino-Monika Jõesaar, Evald Ström. "Eesti-Haginsk". Paide 2000