Ebaõigusriik
Ebaõigusriik (saksa keeles Unrechtsstaat) on vastand õigusriigi (saksa keeles Rechtsstaat) mõistele[1] ja tähendab olukorda, kus riigis valitsev õiguskord rikub rahvusvahelise kogukonna tunnustatud ja kokkulepitud inimõigusi. Ebaõiglusriigi loomine algab valitsusvõimu teostavate isikute korrumpeerumisest, jätkub "toiduahela" (sõltlased, kelle toimetuleku allikaks on valitseja poolt jaotatavad rahad) loomisega ning tipneb kohtu-institutsiooni alistamisega valitsusvõimu kandjate tahtele.
.png)
Territoriaalriik põhineb ühtsel õiguskorral, mis on sätestatud kas kokkulepetega (Magna Carta) ja mõjutatud riigikohtu otsustega (common law - anglo-ameerika õigussüsteem) või sätestatud põhiseaduse ja sellest tulenevate seadustega (mandri-euroopa ehk romaani-germaani õigussüsteem).
Ebaõigusriigiks võib pidada poliitilist korda, milles puudub kirjapandud õiguskord või on see sätestatud nii, et valitseval eliidil on õigused ja alamatel kohustused. Ebaõigusriigiks võib nimetada ka riiki, mille haldusvõimu teostamise eest vastutavad institutsioonid ei suuda kehtestada ja hoida seadustega sätestatud õiguskorda.
Klassideks jaotatud elanikkonnaga riik on ebaõigusriik, sest selles jagunevad inimeste õigused ja kohustused vastavalt sellele, millisesse ühiskonna klassi või seisusse ta kuulub. Näiteks oli keskaja Euroopas vaid valitseval lääniisandal (inglise keeles landlord) õigus omada maad (lääni) ning kui ta oli seda sunnitud müüma, siis võis seda omandada vaid teine lääniisand, kuid mitte rikas kaupmees või käsitööline. Vastavalt ei olnud maaorjadel mingeid isiklikke õigusi peale õiguse elule. Tänapäeval jagunevad õigused ja kohustused vastavalt klassikuuluvusele India hinduistlikes kogukondades.
Saksa Föderaalne Konstitutsioonikohus sätestas mitmes kohtuotsuses, et Saksamaal 1940. aastatel valitsenud riigikorda tuleb nimetada „kuritegelikuks riigiks“ (saksa keeles Verbrecherstaat), sest riiklikud institutsioonid olid alistunud kuritegeliku organisatsiooni võimutaotlustele ning teenisid seda vastu vaidlemata. Ka Saksa Demokraatlikku Vabariiki[2] ja teisi kommunistlikke riike on nimetatud ebaõigusriigiks.[3]
Vaata ka muuda
Viited muuda
- ↑ Sendler, Horst (1993). "Die DDR ein Unrechtsstaat — ja oder nein? Mißverständnisse um "Rechtsstaat" und "Unrechtsstaat"" [East Germany an Unrechtsstaat - yes or no? Misunderstandings around "Rechtsstaat" and "Unrechtsstaat"]. Zeitschrift für Rechtspolitik. 1 (1): 2.
- ↑ Gerd Roellecke (15 June 2009). "War die DDR ein Unrechtsstaat?". FAZ.net. Retrieved 2 July 2009.
- ↑ Bernhard, Michael H.; Kubik, Jan (2014). Twenty Years After Communism: The Politics of Memory and Commemoration. New York: Oxford University Press, USA. p. 271. ISBN 9780199375134.