EAÕK Tallinna peapiiskopkond
EAÕK Tallinna peapiiskopkond on Eesti Apostlik-Õigeusu Kiriku üks kolmest piiskopkonnast (teised kaks on Tartu piiskopkond ning Pärnu ja Saare piiskopkond), mille keskus asub Tallinnas.
.jpg) | |
| Lühend | EAÕK Tallinna peapiiskopkond |
|---|---|
| Asutatud | 1920, taastatud 1996[1] |
| Õiguslik staatus | autonoomne |
| Peakorter | Tallinn |
| Tegevuspiirkond | Eesti Vabariik |
| Juhtkond | Tallinna ja kogu Eesti metropoliit |
| Veebileht | Koduleht |
Tallinna peapiiskopkonda juhib alates märtsist 2000 Tallinna ja kogu Eesti metropoliit Stefanus.
Kogudused ja kirikud muuda
- EAÕK Angerja Issanda Taevaminemise Kogudus[2] (Rapla maakond), Angerja Issanda Taevaminemise kirik, Viljandi maantee 2, Kohila vald
- EAÕK Haapsalu Maria-Magdaleena Kogudus[3] (Lääne maakond), Haapsalu Maria-Magdaleena kirik, Rüütli tänav 2 Haapsalu
- EAÕK Hiiumaa Jumalasünnitaja Sündimise Kogudus (Hiiu maakond), Hiiumaa Jumalasünnitaja Sündimise kirik, Kuriste küla Hiiumaa vald
- EAÕK Karula Jumalaema Kaitsmise Kogudus (Valga maakond), Karula Jumalaema Kaitsmise kirik, Pikkjärve küla Valga vald
- EAÕK Kergu Püha Suurkannataja Sinaida Kogudus (Pärnu maakond), Kergu Püha Suurkannataja Sinaiida kirik, Kergu Vändra vald
- EAÕK Kõrgessaare Kristuse Sündimise Kogudus (Hiiu maakond), Kõrgessaare Kristuse Sündimise kirik, Puski küla Hiiumaa vald
- EAÕK Kähri Peaingel Miikaeli Kogudus (Põlva maakond), Kähri Peaingel Miikaeli kirik, Mammaste küla Põlva vald
- EAÕK Lelle Püha Kolmainu Kogudus (Rapla maakond), Lelle Püha Kolmainu kirik, Lelle Kehtna vald
- EAÕK Luhamaa Pühavaimu Kogudus (Võru maakond), Luhamaa Pühavaimu kirik, Luhamaa Misso vald
- EAÕK Meeksi Ristija Johannese Kogudus (Põlva maakond), Meeksi Ristija Johannese kirik, Miikse Meremäe vald
- EAÕK Obinitsa Issanda Muutmise Kogudus (Võru maakond), Obinitsa Issanda Muutmise kirik, Obinitsa küla, Meremäe vald
- EAÕK Paldiski Püha Georgi Kogudus (Harju maakond), Paldiski Püha Georgi kirik, Pakri tänav 2, Paldiski
- EAÕK Saatse Paraskeva Kogudus (Võru maakond), Saatse Püha Paraskeeva kirik, Saatse külas, Setomaa vald
- EAÕK Tallinna Issanda Muutmise peakiriku kogudus (Harju maakond), Tallinna Issanda Muutmise peakirik, Suur-Kloostri tänav 14 Tallinn
- EAÕK Tallinna Püha Georgi Kogudus (Harju maakond)
- EAÕK Tallinna Püha Siimeoni ja Naisprohvet Hanna Kogudus, Tallinna Püha Siimeoni ja Naisprohvet Hanna kirik, Ahtri tänav 7/Paadi tänav 2 Tallinn
- EAÕK Uduvere Apostel Jakobuse Kogudus (Pärnu maakond), Uduvere Apostel Jakobi kirik, Kergu maantee 89 Pärnu-Jaagupi Põhja-Pärnumaa vald
- EAÕK Uue-Virtsu Kristuse Sündimise Kogudus (Pärnu maakond), Uue-Virtsu Kristuse sündimise kirik, Kõmsi küla, Lääneranna vald
- EAÕK Valga Issidori Peakiriku Kogudus (Valga maakond), Valga Issidori peakirik, Pargi tänav 1a Valga
- EAÕK Velise Ristija Johannese Kogudus (Rapla maakond), Velise Ristija Johannese kirik, Velise küla, Märjamaa vald
- EAÕK Vändra Apostlite Peetruse-Pauluse Kogudus (Pärnu maakond), Vändra Apostlite Peetruse-Pauluse kirik, Vana 92 Vändra, Vändra vald
- EAÕK Värska Georgiuse Kogudus (Võru maakond), Värska Püha Georgiose kirik, Allika tänav 2, Värska alevik, Setomaa vald
- Ilmjärve Jumalailmumise kirik, Ilmjärve küla, Valgamaa
- Laanemetsa Peeter-Pauli kirik, Laanemetsa küla, Valgamaa
- Laatre Pühavaimu kirik, Laatre alevik, Valgamaa
- Puutli Püha Nikolai kirik, Puutli, Võru vald, Võrumaa
Ajalugu muuda
Eesti Apostlik-Õigeusu Kirik moodustati Eesti koguduste täiskogul märtsis 1919. Pärast Venemaa Keisririigi lagunemist 1918. aastal võttis Eesti Ajutine Valitsus 19. aprillil 1919 vastu "Kreekakatoliku kiriku valitsuse ja koguduste omavalitsuse ajutise korralduse", mille järgi tunnistati Eesti Vabariigis kehtivaks Moskvas aastatel 1917–1918 peetud ülevenemaalisel kirikukogul vastu võetud õigeusu kiriku määrused. Kirikumääruste põhjal määras praostkondade piirid piiskopkonna täiskogu.
EAÕK-s oli kaks piiskopkonda. EAÕK Tallinna piiskopkonda kuulusid üheksa praostkonda: Harju, Lääne, Petseri, Pärnu, Saare ja Muhu, Tartu, Viljandi, Viru ja Võru praostkond. 1919. aasta juunis moodustati Eesti Piiskopkonna nõukogu määrusega Tallinna piiskopkonda 1918. aastani Vene Õigeusu Kiriku Pihkva piiskopkonda kuulunud Petserimaa kogudustest Petseri praostkond. Narva piiskopkonnas praostkondi ei olnud.
1944. aastal okupeerisid Nõukogude Liidu väed taas Eesti. 9. märtsil 1945 toimunud Vene Õigeusu Kiriku Eesti piiskopkonna nõukogu koosolekul liideti EAÕK endised Tallinna ja Narva piiskopkond ning kogudused jagunesid Harju-Järvamaa, Läänemaa, Pärnumaa, Saare- ja Muhumaa, Tallinna, Tartumaa, Valgamaa, Viljandimaa, Virumaa ja Võrumaa praostkondade vahel.
12. jaanuaril 1951 muudeti Leningradi ja Novgorodi metropoliidi Gregoriuse resolutsiooniga praostkondade piire ja nimetusi: kogudused jagunesid Tallinna, Harju-Lääne, Tapa-Narva, Tartu, Võru, Valga, Viljandi, Pärnu ja Saare-Hiiu praostkondade vahel.
1965. aastal jagati praostkondade piirid uuesti ümber, kogudused jaotusid järgmiste praostkondade vahel: Tallinn, Tartu, Narva, Harju-Lääne, Viljandi, Pärnu, Võru, Saare-Muhu ja Valga praostkond.
Pikemalt artiklis Eesti Apostlik-Õigeusu Kirik
Viited muuda
- ↑ Saard, Riho. Ristitud eestlane: kristluse ajalugu Eestis keskajast tänapäevani. Argo, 2018, lk 438.
- ↑ Vabariigi Valitsuse 8. veebruari 2000. a korralduse nr 94-k „Tulumaksusoodustusega mittetulundusühingute ja sihtasutuste nimekiri” muutmine, Riigi Teataja, RT III, 05.01.2011, 1
- ↑ Eesti Apostlik-Õigeusu Kiriku Haapsalu kogudus