Vikipeedia

Dur-Šarrukin

Dur-Šarrukin ('Sargoni kindlus'), nüüdne Khorsabad, oli Sargon II valitsusajal Assüüria pealinn. Khorsabad on assüürlaste küla Põhja-Iraagis, 15 km Mosulist kirdes. Linn ehitati aastatel 717–706 eKr, kuid jäeti sama kiiresti maha, kui pärast Sargon II ootamatut surma sai uueks pealinnaks 20 km lõunas asuv Niineve.

Dur-Šarrukinist leitud inimese pea ja kotka tiibadega pull (lamassu) Chicago Orientalistikainstituudi muuseumis

Ajalugu muuda

Sargon II valitses Assüüria impeeriumi aastatel 722–705 eKr ning alustas uue linna ehitamist Tigrise ja Suure Zābi jõe liitumiskohta 717 eKr,[1] kus tol ajal asus Maganuba küla. Assüüria õukond kolis Dur-Šarrukini 706 eKr, kuigi ehitustööd ei olnud selleks ajaks veel täielikult lõpule jõudnud. Kui Sargon II aasta hiljem kimmerlaste vastu peetud lahingus suri, hülgas tema poeg ja järeltulija Sanherib projekti ja kolis pealinna ümber 20 km lõunas asuvasse Niinivesse. Linn ei saanud kunagi lõplikult valmis ja sajand hiljem kukkus kogu Assüüria impeerium kokku.

Arhitektuur muuda

 
Sargon II palee Dur-Šarrukinis, rekonstruktsioon

Linn oli ristkülikukujulise põhiplaaniga, külgede pikkused vastavalt 1760 ja 1635 meetrit, võttes enda alla kolm ruutkilomeetrit ehk ligi 288 hektarit. Linnamüüride kogupikkus 16 280 assüüria pikkusühikut vastas Sargoni nime arvulisele väärtusele. Kindlustusel oli 157 kaitsetorni ja seitse väravat, müüriga ümbritsetud kõrgel terrassil paiknesid templid ja kuningapalee.[2] Tähtsamad templid olid pühitsetud Nabule, Šamašile ja Sinile; Adadile, Ningalile ja Ninurtale ehitati väiksemad pühakojad. Samuti ehitati linna tsikuraat ehk astmikpüramiid, mille iga korrus oli eri värvi.

 
Kunstniku rekonstruktsioon Sargon II paleest

Kuningapalee ise laius enam kui 10 hektari suurusel alal. Troonisaali ja mitmeid ametlikke ruume kaunistasid skulptuurid ja bareljeefid, lossi viivat teed, nagu ka linnaväravaid, ääristasid kuni 40 tonni kaaluvad tiibadega pulle kujutavad lamassu kujud.[3] Kroonprints Sanheribi jaoks oli ehitatud eraldi palee (Palee F).[4]

Lisaks asusid linnas või sellel lähistel kuninglik jahipark ja aed, kus leidus suurel hulgal eksootilisi taimi kogu vallutatud territooriumilt. Säilinud kirjavahetus mainib tuhandete noorte viljapuude, sealhulgas küdooniate, mandlipuude, õunapuude ja erinevate viirpuude transportimist ja ümber istutamist. Aia keskel seisis sammastega paviljon, kust avanes vaade inimkätega loodud mäele, millel ilutsesid seedripuud ja küpressid ning mis oli loodud Süürias asuvate Amanuse mägede eeskujul. Oma tasastes aedadesse ehitasid Assüüria kuningad kõik selle, mis neid oma vallutusretkede käigus erutanud ja hämmastanud oli.

Dur-Šarrukinist on itaallaste eestvõttel valminud virtuaalne 3D-rekonstruktsioon, mida saab vaadata Iraagi Virtuaalse Muuseumi kodulehel.[5]

Arheoloogia muuda

Dur-Šarrukini piire tähistab 24 meetrit paks linnamüür, mille lõikavad läbi 7 massiivset väravat. Linna kirdeosas asuv küngas märgib Sargon II palee asukohta.

Ala arheoloogilist väärtust märkas 1842. aastal esimesena Mosulis resideerinud Prantsuse konsul Paul-Émile Botta. Botta uskus Khorsabadi olevat tol ajal vaid piiblist tuntud Niineve. Esialgsed väljakaevamised toimusid Botta juhendamisel aastatel 1843–1844, nende hilisemas staadiumis liitus üritusega kunstnik Eugène Flandin.[6] 1852–1854 toimusid uued väljakaevamised Victor Place'i eestvõttel.[7]

 
Üks Dur-Šarrukinist leitud ja laevahukust pääsenud inimese pea ja kotka tiibadega pull (lamassu), nüüd Louvre'i muuseumis Pariisis

Suur hulk prantslaste poolt Dur-Šarrukinist leitud muistiseid jäi kahe laevaõnnetuse käigus kadunuks. Aastal 1853 üritas Place suure paadi ja nelja parve abil transportida Pariisi kahte 30-tonnist kuju ja muid väiksemaid leide, ent peale kahe parve langesid kõik alused piraatide kätte. 1855 võtsid Place ja Jules Oppert ette uue katse viia väljakaevamiste käigus Dur-Šarrukinist ja mujalt, peaasjalikult Nimrudist, leitud muistised Pariisi ja Berliini, kuid pea kogu kollektsioon, kokku umber 235 kasti, läks pärast piraatide rünnakut Qurnah' lähedal Chatt-el-Arabi jõe põhja. Õnnetustest pääsenud artefaktid, umbes 80 kasti ja kaks suurt skulptuuri (illustratsioon paremal), viidi Louvre'i muuseumi Pariisis.[8] Samuti asub eri muuseumides ja erakogudes hulk Khorsabadist 19. sajandi keskel ebaseaduslikult eemaldatud muistiseid.[9]

1928.–1935. aastal võtsid Chicago Orientalistikainstituudi teadlased Khorsabadis ette uued uuringud.[10] Esimesel aastal juhtis peamiselt palee alale keskendunud kaevamisi Edward Chiera. Kaevamiste käigus tuli troonisaali lähedalt päevavalgele kokku ligi 40 tonni kaalunud hiiglasuur pulli kuju (ainuüksi kuju torso kaalus umbes 20 tonni), mis transporditi Chicagosse. Ülejäänud hooaegadel juhtisid väljakaevamisi Gordon Loud ja Hamilton Darby. Nende käigus uuriti läbi üks linnavärav, jätkati tööd palee kallal ja tehti ulatuslikud väljakaevamised palee templikompleksis.[11] Kuna Dur-Šarrukin oli asustatud lühikese perioodi vältel ja jäeti pärast Sargoni surma maha, leiti väljakaevamiste käigus vähe üksikesemeid. Arheoloogilised leiud heitsid peaasjalikult valgust Assüüria kunstile ja arhitektuurile.[10]

20. sajandi keskel leiti Khorsabadi läbiva uue maantee ehitamisel kolm altarit, millele järgnenud päästekaevamiste käigus avastati Sibittile pühitsetud tempel.[12]

Viited muuda

  1. ↑ Assüüria Eponüümide Loend (=CM 9) 717/716
  2. ↑ Cultraro, Gabellone & Scardozzi 2007: 1–2.
  3. ↑ Cultraro, Gabellone & Scardozzi 2007: 2.
  4. ↑ Amiet 1980: 513.
  5. ↑ Cultraro, Gabellone & Scardozzi 2007
  6. ↑ Albenda 1986: 23, 26–7. Botta ja Flandini väljakaevamised ja leiud on jäädvustatud Monument de Nineve viies köites (Paris: Imprimerie Nationale, 1849–1850). Flandini tehtud joonistused leitud bareljeefidest ja skulptuuridest võib koos analüüsiga leida Pauline Albenda 1986. aastal avaldatud raamatust The Palace of Sargon, King of Assyria: Monumental Wall Reliefs at dur-Sharrukin, from Original Drawings made at the time of their discovery in 1843–1844 by Botta and Flandin.
  7. ↑ Albenda 1986: 27.
  8. ↑ Albenda 1986: 29–30.
  9. ↑ Albenda 1986: 27–8.
  10. ↑ 10,0 10,1 Chicago Orientalistikainstituut
  11. ↑ Uuringute tulemused on avaldatud järgnevates raamatutes: Frankfort, H. 1933. Tell Asmar, Khafaje and Khorsabad: Second Preliminary Report of the Iraq Expedition. OIC 16. Chicago. [1]; Frankfort, H. 1934. Iraq Excavations of the Oriental Institute 1932/33: Third Preliminary Report of the Iraq Expedition. OIC 17. Chicago. [2]; Loud, G. 1936. Khorsabad, Part 1: Excavations in the Palace and at a City Gate. Chicago. [3]; ja Loud, G. & Altman, C. B. 1938. Khorsabad, Part 2: The Citadel and the Town. Chicago. [4].
  12. ↑ Safar 1957: 219–221.

Kirjandus muuda

  • Albenda, P. 1986. The Palace of Sargon, King of Assyria: Monumental Wall Reliefs at dur-Sharrukin, from Original Drawings made at the time of their discovery in 1843–1844 by Botta and Flandin. Paris.
  • Amiet, P. 1980. Art of the Ancient Near East. New York.
  • Cultraru, M., Gabellone, F. & Scardozzi, G. 2007. 'Integrated Methodologies and Technologies for the Reconstructive Studi of Dur-Sharrukin (Iraq)' XXI International CIPA Symposium [5]
  • Safar, F. 1957. 'The Temple of Sibitti at Khorsabad”, Sumer 13, 219–221.

Välislingid muuda

Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Dur-Šarrukin&oldid=6375549"