Dundaga vald

Dundaga vald
	läti Dundagas pagasts
	Pindala: 558,7 km²
	Elanikke: 2677 (1.01.2023)
	Rahvastikutihedus: 4,8 in/km²
	Keskus: Dundaga

Dundaga vald (läti keeles Dundagas pagasts, liivi Dūoņig pagāst) on vald Lätis Talsi piirkonnas Kura poolsaare põhjatipus. Vald piirneb sama piirkonna Kolka, Īve, Lube, Valdgale ja Roja vallaga ning Ventspilsi piirkonna Puze ja Ance vallaga.

Valla pindala on 559 km²; tegemist on pindalalt suurima vallaga Lätis. 2016. aasta seisuga elas seal 3388 inimest.^[2] Valla keskus on Dundaga küla, vallamaja asub aadressil Pils iela 5-1.^[3]

Vald kuulub osaliselt Liivi randa. Tähtsamad jõed on vallast algavad Mazirbe jõgi ja Pitragsi jõgi.

Ajalugu muuda

Dundaga vald kujunes Dundaga mõisa maadest. Mõisale kuulus 102 400 hektarit maad ja tegemist oli Baltimaade suurima mõisaga. 1120. aasta agraarreformi järel liideti Dundaga vallaks Dundaga mõisa ja sellele kuuluvate Āži, Ģibka, Ģibzde, Kaļķi, Kolka, Ķurbe, Laukmuiža, Slītere, Sūde ja Valpene karjamõisa ning Dundaga kirikumõisa maad, valla kogupindalaks kujunes 11 799 hektarit.^[4] 1945. aastal moodustati valla aladele Dundaga, Kolka, Ģibzde, Kaļķi, Mazirbenieki, Neveja, Plintiņi ja Vīdale külanõukogu, vald likvideeriti aastal 1949. Aastal 1950 sai Dundagast alev. Aastal 1954 liideti Ģibzde külanõukoguga likvideeritav Dundaga, aastal 1956 nimetati see aga Dundaga alevi maaterritooriumiks. Aastal 1971 liideti Dundaga alevi maaterritooriumiga Kaļķi, Neveja ja Vīdale külanõukogu, aastal 1975 ka osa Kolka külanõukogu maadest.^[5]

Aastal 1990 kaotas Dundaga alevi staatuse, Dundaga alevi maaterritoorium ja Dundaga küla ühendati aga Dundaga vallaks. 2009. aastast kuulus vald Dundaga piirkonda, aastal 2021 liideti see aga Talsi piirkonnaga.

Kaitstavad objektid muuda

Muinsusmälestistest on riikliku kaitse all Šlītere majaka torn, Dundaga kiriku muinaskalmed, Dundaga piiskopilinnus ja seda ümbritsev park, Dundaga luteri kirik koos sealse altari, oreli, kantsli ja altarimaaliga, Dundaga kirikumõisa hoone ja selle juures asuv park, Dundaga linnamägi, Dundaga keskaegne kindlus, hiiepaik Pāce Jumalamägi, Pāce linnamägi, Kubele koolimaja, Puiša kalnsi linnamägi, linnamägi Kalna dārzs, Upesvagari muinaskalmed ja Lauki muinaskalmed.^[6] Kohaliku kaitse all on Taaveti linnuse nime kandev muinaslinnus, Pagrabkalnsi muinaskalmed, Mazirbe kirikumõisa peahoone, Jauncelmi keskaegne kalmistu, Iernieki muinaskalmed, Kaņķumi muinaskalmed ja Dzegužkalējise muinaskalmed.^[7]

Looduskaitse all on vallas Andrejsārti kask, Mazirbe kiriku mänd, Mazirbe kalmistu mänd, Zartapi kraav, Jušuleja rändrahn, Cepeļleja tamm, Zilije kalni Šlītere nõlv, Rīgzemese tammed, Rīgzemese pooppuud, Kaļķupīte pank, Dundaga pärnaallee, Nauda tamm, Dundaga lossipargi sanglepp, Grīva pärn, Kārkliņi mesipuumänd, Kārkliņi teine mesipuumänd, Akmeņkalnsi kuradi jalajäljega kivi, Silkalēji Rootsi kivi, Zeltapse maakivirahn, Liepniekvalksi (Peldanga) labürint ja Balsari tamm. Valla põhjaosa jääb Slītere rahvusparki. Valda jäävad 724 hektari suurune Kaļķupe oru hoiuala, 216 hektari suurune Rukši soo hoiuala, 15 hektari suurune Daiķi jugapuusalu hoiuala, 83 hektari suurune Pāce luha hoiuala ja 4 hektari suurune Kadakavälja hoiuala, osaliselt ka Ģipka soiste niitude hoiuala ja Raķupe oru hoiuala.^[8]

Asustus muuda

2011. aastal elas vallas 3135 lätlast, 60 venelast, 16 valgevenelast, 20 ukrainlast, 7 poolakat ja 12 leedulast, lisaks veel 25 muude rahvaste esindajat.^[9]

Vallas on järgmised külad.

Küla	Küla tüüp	Elanike arv^[10]
Alakste	skrajciems	11 (2018)
Anstrupe	mazciems	28 (2018)
Āži	skrajciems	21 (2018)
Cirstes	skrajciems	38 (2018)
Dundaga	lielciems	1452 (2018)
Dūmele	skrajciems	12 (2018)
Ezermuiža	mazciems	18 (2018)
Gavsene	skrajciems	11 (2018)
Ildzere	mazciems	28 (2018)
Jaundundaga	vidējciems	220 (2018)
Jaunmuiža	mazciems	14 (2018)
Kaļķi	vidējciems	162 (2018)
Kārļmuiža	skrajciems	109 (2018)
Klārmuiža	skrajciems	7 (2018)
Labdzere	skrajciems	3 (2018)
Lapmežciems	skrajciems	5 (2018)
Lateve	skrajciems	41 (2018)
Laukmuiža	skrajciems	88 (2018)
Mazalakste	skrajciems	75 (2018)
Mazirbe	skrajciems	14 (2018)
Mazoste	skrajciems	5 (2018)
Mazpiltene	skrajciems	42 (2018)
Muņi	skrajciems	55 (2018)
Neveja	vidējciems	80 (2018)
Oste	skrajciems	11 (2018)
Pāce	vidējciems	80 (2004)
Piltene	skrajciems	15 (2018)
Plintiņi	mazciems	50 (2018)
Puiškalnciems	skrajciems	29 (2018)
Sabdagas	skrajciems	107 (2018)
Saustere	skrajciems	52 (2018)
Sūde	skrajciems	53 (2018)
Sumburciems	skrajciems	2 (2018)
Šlītere	mazciems	15 (2018)
Upenieki	skrajciems	3 (2018)
Vādzere	skrajciems	11 (2004)
Valpene	mazciems	65 (2018)
Vīdale	vidējciems	98 (2018)