Dundaga piiskopilinnus

KaartDundaga piiskopilinnus (läti keeles Dundagas pils, saksa keeles Schloß Dondangen) on loss Lätis Dundaga piirkonnas Dundaga vallas Dundagas.

Vaade linnusele üle tiigi

Esimesed teated mõisast pärinevad 1318. aastast. Algul oli Dundaga Riia peapiiskopkonna valduses, ent aastast 1434 kuulus loss Kuramaa piiskopkonnale. Aastal 1669 müüdi Dundaga piiskopilinnus Taani kuningale, kes andis selle oma vennale hertsog Magnusele, kellest sai hiljem Kuramaa piiskop.

17. sajandi keskel, pärast Otto Ernst von Maydelli surma, läks piiskopiloss koos ümbritsevate maadega mõisana Osten-Sackenite perekonna valdusse ja jäi nende kätte kuni võõrandamiseni aastal 1920. Lastetu Dietrich von Maydelli, Zierau pärishärra, viimase Kuramaa Maydelli abikaasa Anna Sibylla von der Osten-Sackeni kaudu läks valdus Sackenite kätte ning muudeti Sackeni majoraadiks.

Mõisale kuulus ka suurem osa liivi rannast. Aastal 1859 ühinesid sealsed mõisa rentnikud, liivi kalamehed, et seista vastu mõisa omaniku ja mõisavalitsejate omavolile. Liivlased keeldusid mõisatööde tegemisest ja lõivude maksmisest. Mõisnik teatas pingelisest olukorrast Ventspilsi kreisi ja Kuramaa kubermangu juhtorganitele; karistusoperatsiooni käigus vangistati osa liivlasi, 77 liivi talupidajast tõsteti 38 oma taludest välja; selle tagajärjel oli osa neist sunnitud liivi rannast lahkuma. Tühjadesse taludesse pandi uued rentnikud, kellest paljud olid lätlased.[1] XX sajandi alguses oli Dundaga mõis pindalalt suurim mõis Baltimaades, sellele kuulus 102 400 hektarit maad.

Anna Sybil Osten-Sackenite perekonnast lasi lossi keskaegsest kindlusest esinduslikuks eluasemeks ümber ehitada. Aastal 1785 lisati kolmas korrus. Aastal 1872 oli lossis suur tulekahju. Aastal 1905 põletati loss taas ja seetõttu restaureeriti see aastal 1909 H. Pfeifferi projekti järgi. Arvukate ümberehituste tõttu ei esinda Dundaga piiskopiloss ühtki konkreetset arhitektuuristiili.

Lossis peab oma jumalateenistusi Dundaga katoliku kogudus.[2]

Lossi ümbritseb kolmest küljest vesi, neljandas küljes oli vanasti vallikraav, ent praegu on maapind tasane. Lossis on asunud Dundaga vallamaja, keskkool, muusikakool, raamatukogu. Lossi kohta on arvukalt legende, millel on osalt ajalooline tagapõhi.

Lossi park rajati 17. sajandil, pindala on 21,7 hektarit. Pargi juurde kuulub 2,5 hektarit tiike. Üks allee kannab nime Filosoofi allee, mis lõpeb Sybili tamme juures. Pargis asub Dundaga linnamägi, mis kuulus endisse Vanema maakonda. Lossipargis kasvav sanglepp (kõrgus 25, ümbermõõt 2,6 m), viis lossitiigi juures kasvavat põlist tamme, kaheksa lossipargis kasvavat põlist tamme ja nimetu mänd (kõrgus 13, ümbermõõt 2,7 m) on looduskaitse all.[3]

Dundaga (Tooninga) linnuse ja kihelkonna ajalugu tunneb hästi teenekas giid Aina Pūlina, kes räägib külastajatele ka nende paikadega seotud muistendeid ja legende nii saksa kui ka vene keeles.[4]

Viited muuda

  1. Cimermanis, Saulvedis 1998. Par lībiešu saplūšanu ar latviešem: Jauntājuma izzināšanas ievirzei. - Latvijas Zinātņu Akadēmijas Vēstis: A daļa. 52, 3. 21-38
  2. http://www.katedrale.lv/index.php?id=414
  3. Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā OZOLS
  4. Reklaamibrožüür "Helesinine meri, valge rannaliiv, haljas mets", marsruut nr. 5, Liivipärast avastamas e. reis mööda Liivi randa., Vikiekspeditsioon 2017 novembris.

Välislingid muuda