Downtown Brooklyn

Downtown Brooklyn on Midtown Manhattani ja Lower Manhattani järel suuruselt kolmas keskselt toimiv ärikeskus suurlinnas New Yorgis. Brooklyni linnaosast ühendavad kõrghoonestatud Manhattaniga seda magistraal Flatbush Avenue üle silla Manhattan Bridge ning magistraal Brooklyn Bridge Boulevard üle silla Brooklyn Bridge.

Downtown Brooklyn
Elanikke: 7053 (2010)

Brooklyni siluett nähtuna 2023. aastal FDR Drive'ilt Lower Manhattanil

Eritasandiliste ristmikega, sealt maha- ja pealesõitudega lõikuvate 19. sajandi teisel poolel ja 20. sajandi alguses ehitatud rippsildade alt kulgeb üldjoones edela-kirde suunal 57-kilomeetrit pikk abikiirtee Interstate 278 (I-278). See ühendab Hudsoni jõe suudme mandrialasid Elizabethi linnas New Jersey osariigis ja Bronxi linnaosas New Yorgi osariigis. Sealne kiirtee läbib esmalt Staten Islandi, seejärel alles kaugele Atlandi ookeanisse ulatuvat Long Islandi, ületades The Narrowsi kitsuse kohal Verrazzano-Narrows Bridge'i.

Kõrghoonestatud ärikeskuse kvartalites asuvad nii äri-, kaubandus- kui ka elamispinnad. Teatumad hooned on Brooklyn Municipal Building ja Brooklyn Borough Hall.

Naabrus

Downtown Brooklynit piiritleb põhjas suudmelaht East River, mida ääristab heade vaadetega Brooklyn Bridge Park (vt Main Street Park ja John Street Park). Sealt algavad sadamaalad, millest edasi saab loendada naabruskondasid:

• Navy Yard (kirdes)
• Fort Greene (idas)
• Boerum Hill (lõunas)
• Cobble Hill (edelas)
• Brooklyn Heights (läänes)
• Dumbo (loodes)

Ajalugu

Uusaeg

17. sajandi alguspooleni asustasid piirkonda põlisameeriklased, kelleks olid rahvalt Lëni-Lënape'id. Wallabout Bay lähedal asuv ala kandis kohalikku nime Rinnegokonk. Hollandi Lääne-India Kompanii asutamise järel hakkasid 1620. aastatel saabuma hollandlastest kolonistid Euroopast, et osutada hispaanlastele vastukaalu ja suunata niisamuti kaubanduslikku tegevust Põhja-Ameerikast. Nad laevatasid üha enam kohalikes vetes ning saavutasid suudmeala ja seda ümbritsevate maade üle kontrolli, rajades sinna koloonia, mida kutsusid Uus-Madalmaadeks.

Manhattani saare lõunatippu rajasid nad fordi, mille ümber arendati faktooriana kohalike maade halduskeskust Uus-Amsterdami. Põlisameeriklased loovutasid kauplemiste käigus lähimad vastasasuvad kaldapealsed 1,36 km² ulatuses 12-mehelise nõukogu liikmele ja sealhulgas Pavonia esindajale Joris Jansen Rapeljele, kes rajas abikaasaga sinna oma talupidamise. Tema väimees Hans Hansen Bergen omandas suure maa-ala omakorda sealse kõrvale. Hollandipäraselt oldi kaldapealseid maa-alasid kutsutud Breuckelen-iks, samanimelise asula järgi emamaal Hollandi Vabariigis. Etümoloogiliselt tähendas nimetus turbasse kaevatud ojasängi.

1664. aastal hõivasid inglased ilma vastupanuta ondatratelt, kobrastelt, saarmastelt ja naaritsatelt nülitud karusnahkade eest kuldnaid teeninud kõlbuslikult vabameelse ja rohkete kõrtsidega koloonia, mida enam kunagi ei taastatud. Kitsas suudmelaht, mida põlisasukad kutsusid Shatemuc-iks ja hollandlased Versche Rivier-iks sai inglispärase nime East River. Brooklyn-iks inglispärastatud nimega põllumaadega valdused kanti York Shire'i kolmandikku West Ridingisse, mis hõlmas ka kaugemal kirdes puritaanide asutatud küla Middleburghi (ümbernimetatult New Towni) ja saart Staten Islandi. New Yorgi provints kehtestas oma korra, saades keskseks kolooniaks alles tekkivas Briti Ameerikas.

1683. aastal eraldati West Ridingi kolmandikust Kingsi maakond. See hõlmas kuute algupärast hollandi kogukonda (Breuckeleni, Boswijcki, Midwouti, Niew Amersfoorti, Nieuw Utrechti ja Gravesanti), kuid selle piirid kehtivad tänase päevani. Provintsi algse kaheteistkümne maakonna hulka kuulus ka Queensi maakond. Brooklandiks nimetatud kihelkonna põlluharimistesse sunniti ebatavaliselt palju orje, kuigi tegu oli kümnetele tuhandetele aafriklastele teenindavamat, vägivallatumat ja eluealisemat laadi idarannikuga. Ameerika revolutsiooni ajal lõid kolmteist kolooniat ennast George Washingtoni juhtimisel lahku emamaast Suurbritannia kuningriigist. Iseseisvussõja käigus peeti 27. augustil 1776. aastal Long Islandi lahing, mille verisemad sündmuspaigad asusid põllumajanduse kogukondi ümbritsenud väljadel Brooklynis.

Brooklynist avanenud vaadet New Yorgile kujutav akvatintatehnikas graafikateos raamatust “Bref om de Förenta Staterna” (1824)

1814. aastani oli maa-ala tänastes Brooklyn Downtowni ja Brooklyn Heightsi piirkondades möödunud sõjategevuse tõttu üsna hõredalt asustatud. Robert Fulton käivitas aurulaevadega edasi-tagasi praamiliikluse, mis hoogustas tärkavat huvi odavamatele maatükkidele. Kolm aastat hiljem külaks liidetud piirkonnast kujunes esmane eeslinn immigrantide jõul pikki Manhattani saart üha laienevale New Yorgile. 1834. aastal liideti kohalikud pendelrändega töölismagalad eraldi linnaks City of Brooklyn. Veerandsada aastat hiljem oli üle sajatuhande elanikuga linn koduks paljudele abolitsionistidele. Hulganisti kirikuid pakkusid puuvillavööndist pagevatele mustanahalistele pelgupaika teekonnal Kanada Ühendatud Provintsi, samas kui vastaskaldal oli orjuse suhtes ükskõiksed enamik newyorklasi.

Värvigraafika, mis kujutab vaadet tollasele linnale City of Brooklyn (1879)

19. sajandil põhjustas New Yorgi sadama järjepidev laienemine merelaevanduse levimist Brooklynisse. East Riveri ja Buttermilk Channeli kaldapealsed ehitati samuti täis dokke, ladusid ja tehaseid. Ameerika Ühendriikide mereväele rajati lähedusse laevatehas, kus ehitati sajandi vältel nii puidust kui terasest laevasid. Tootmine tõhustus nii Brooklyni rippsilla kui Manhattani rippsilla valmides, uut joonestikplaneeringuga laienevat tänavavõrku aitasid ärikeskuses teenindada Brooklyni silla elektritrammid. Naabersaarele kestis sõit paar kilomeetrit, jõudes New Yorgi raekojast üle tee ehk Park Row ääres asunud samanimelisse terminali, mis lammutati 1944. aastal moderniseerimise käigus just nagu hiljem kõrval asunud New York World Buildingki.

Uusim aeg

Vaade enne sõdadevahelise perioodi lõppu ehitatud kõrghoonetele naabruskonna piiril Brooklyn Heightsiga

20. sajandil rajati külmasõjaaegse kiireneva autostumise tõttu ärikeskusest läbi laiad magistraalid ja kiirtee. 1980. aastate keskel esitati kontseptsioon, mille järgi kujunes piirkonnast kolmas põhiline kõrghoonestatud ärikeskus New Yorgis. Lower Manhattanile asub see igati lähemal, kui Midtown Manhattan, suurepärase asukohana kõrgtehnoloogilistele tööstustele ja turunõudlust täitvatele elamutele. Ümbertsoneerimist teostades loodetakse tulevikus asustustihedust veelgi suurendada. LIRRi üks lõpp-peatusi Atlantic Terminal asub ärikeskuse kagunurga ja Barclays Centeri vahel, mõlemast paarisaja meetri kaugusel puiestee Flatbush Avenue ääres osana kaubanduskeskusest Atlantic Terminal Mall.

Vaata ka

• The Brooklyn Tower
• Long Island City

Välislingid

 Downtown Brooklyn – pildid, videod ja helifailid Wikimedia Commonsis