Dorothea Taanist

Dorothea Taanist (saksa keeles ka Dorothea von Preußen või Dorothea von Brandenburg-Ansbach; taani keeles Dorothea af Danmark; 1. august 1504 Gottorf11. aprill 1547 Königsberg) oli esimene Preisimaa hertsoginna.

Hertsoginna Dorothea 16. sajandi miniatuuril

Elukäik muuda

Dorothea oli Taani printsess, hilisema Taani kuninga Frederik I ja tema esimese abikaasa Brandenburgi Anna tütar. Dorothea sünni ajal oli tema isa Holsteini hertsog ning seetõttu elasid nad Schleswigi linna lähedal asuvas Gottorfi linnuses. 1523. aastal, pärast seda, kui Christian II kukutati ning tema isast sai Taani kuningas, plaaniti Dorothead naita Inglise troonipretendendi Richard de la Pole’iga. Ehkki seda plaani toetas ka Prantsusmaa kuningas François I, ei saanud see siiski teoks.

1525. aastal palus Dorothea kätt just Preisimaa hertsogiks saanud Albrecht von Hohenzollern. Pärast läbirääkimisi, mida korraldas Frederik I Saksa kantsler Wolfgang von Utenhof, abielluski Dorothea Albrechtiga. Abielu sai teoks järgmisel aastal ning 1526. aasta juunis saabus Dorothea Königsbergi.

Dorothea ja Albrechti abielu oli harmooniline ning osaliselt tänu sellele olid Preisimaa hertsogil head ja tihedad suhted ka Taani kuningakojaga. Tema ja Dorothea toetasid Krahvivaenuse ajal Dorothea venda Christian III-t ning Albrecht osales ka viimase kuningaks kroonimisel 1537. aastal. Samuti olid Albrecht ja Dorothea aastail 15361542 kasuvanemateks viimase nooremale poolvennale Hansule.

Dorothea paistis Preisimaa hertsoginnana silma heategevusega. Muu hulgas asutas ta Königsbergi ülikooli rajamisel (1544) oma kuludega 10 stipendiumikohta Põhjamaade üliõpilastele. Hertsoginna toetas aktiivselt ka luterlust ning oli lähedastes suhetes Preisimaa reformaatorite Paul Speratuse ning Johannes Polianderiga.

Lapsed muuda

Albrechtil ja Dorotheal oli kuus last, kuid ainult vanim neist elas täisealiseks:

Surm ja mälestamine muuda

 
Dorothea hauamonument

Dorothea suri 11. aprillil 1547 Königsbergis ning ta maeti Königsbergi toomkirikusse. Tema epitaaf oli kiriku koori põhjaküljes ega elanud üle Teist maailmasõda. Hertsoginna hauamonumendiks olnud büst on aga siiani alles ning asub Moskvas Puškini muuseumis.

Sugupuu muuda

Dorothea Taanist Frederik I (1471–1533), Taani kuningas Christian I (1426–1481), Taani kuningas Dietrich Oldenburgist (1390–1440), Oldenburgi ja Delmenhorsti krahv
Heilwig Holsteinist (1400–1436), Holsteini krahvinna
Dorothea Brandenburg-Kulmbachist (1430–1495), Taani kuninganna Johann (1406–1464), Brandenburg-Kulmbachi markkrahv
Barbara Saksi-Wittenbergist (1405–1465), Brandenburg-Kulmbachi markkrahvinna
Anna Brandenburgist (1487–1514), Brandenburgi kuurvürstinna, Holsteini hertsoginna Johann Cicero (1455–1499), Brandenburgi kuurvürst Albrecht Achilles (1414–1486), Brandenburgi kuurvürst
Margarete Badenist (1431–1457), Badeni markkrahvinna ja Brandenburgi kuurvürstinna
Margarete Saksimaalt (1449–1501), Brandenburgi kuurvürstinna Wilhelm III (1425–1482), Saksi hertsog
Anna Austriast (1432–1462), Saksa kuninga Albrecht II tütar

Kirjandus muuda

  • Iselin Gundermann, Herzogin Dorothea von Preussen (1504–1547) (Studien zur Geschichte Preussens, Band 9). Grote, Köln u.a. 1965.
  • Iselin Gundermann, Untersuchungen zum Gebetbüchlein der Herzogin Dorothea von Preussen (Wissenschaftliche Abhandlungen der Arbeitsgemeinschaft für Forschung des Landes Nordrhein-Westfalen, Band 36). Westdeutscher Verlag, Köln u.a. 1966.
  • Toni Saring: Dorothea. In: Neue Deutsche Biographie (NDB). Band 4, Duncker & Humblot, Berlin 1959, ISBN 3-428-00185-0, lk 83–84. (Internetiversioon: Dorothea).

Välislingid muuda