Donets
|
See artikkel räägib Doni lisajõest; asula kohta Leningradi oblastis vaata artiklit Donets (Leningradi oblast) |
Donets [don'ets] (vene keeles Северский Донец Severski Donets, ukraina keeles Сіверський Донець) on Doni parempoolne ja suurim lisajõgi.
| Donets | |
|---|---|
 | |
| Lähe | Prohhorovka rajoonis |
| Suubub | Doni jõkke |
| Valgla pindala | 98 900 km² |
| Pikkus | 1053 km |
| Langus | 195 m |
 | |
Donets algab Venemaalt Belgorodi oblastist 200 meetri kõrguselt ja suubub Doni jõkke Rostovi oblastis, läbides vahepeal Ukrainas Harkivi, Donetski ja Luhanski oblasti. Ta suubub Doni jõkke 218 km kaugusel selle suudmest 5,5 meetri kõrgusel üle merepinna. Seega on jõe langus 195 meetrit ehk 0,18 m/km. Keskmine vooluhulk suudmes on 200 m³/s. Väikese languse tõttu on voolukiirus väike ja mõnes kohas peaaegu puudub: kõige väiksem Tšuhujivis 15 cm/s ja kõige suurem Lõssõtšanskis 141 cm/s.
Jõe ääres asuvad Belgorod, Vovtšansk, Izjum, Rubižne, Lõssõtšansk, Sjevjerodonetsk ja Kamensk-Šahtinski.
Jõe pikkus on 1053 km, valgla 98 900 km². Donetsi valglas on üle 3000 jõe, millest 425 on üle 10 ja 11 üle 100 kilomeetri pikad. Üle tuhande neist suubuvad vahetult Donetsi.
Jõe laius on enamasti 30–70 meetrit, mõnel pool kuni 200 meetrit, veehoidlas 4 kilomeetrit. Jõe sügavus on väga ebaühtlane: kärestikel 0,3 meetrit, hauakohtades 10 meetrit. Seetõttu on jõest laevatatav ainult 222 kilomeetrit kuni Donetskini (selles vahemikus on 6 lüüsi), ehkki 18. sajandi alguses oli ta märksa kaugemale laevatatav.
Donets on jääs tavaliselt detsembri keskpaigast märtsi lõpuni. Jääkate on keskmiselt 20–50 cm paks. Suurvesi on Donetsis lume sulamise ajal veebruarist aprillini. Sel ajal võib veetase jões tõusta 3–8 meetrit.