Dmitri Ustinov

Dmitri Fjodorovitš Ustinov (vene keeles Дми́трий Фёдорович Усти́нов; 30. oktoober 1908 – 20. detsember 1984) oli NSV Liidu partei- ja riigitegelane, kaitseminister 1976. aastast kuni oma surmani.

Dmitri Ustinovile pühendatud NSV Liidu postmark

Elulugu

Dmitri Ustinov sündis töölisklassi perekonnas Venemaa Keisririigis Samaaras. Tema mõlemad vanemad surid 1920. aastate alguses. 1927. aastal astus Dmitri Ustinov kommunistlikku parteisse.

Kui algas sõda NSV Liidu ja Saksamaa vahel vahel, pani Stalin Ustinovi juhtima Relvastuse Rahvakomissariaati. Selles ametis korraldas ja kontrollis ta kaitsetööstuse evakueerimist ümberpiiratavast Leningradist Uuralite taha. Ümber paigutati üle 80 tehase koos kuuetuhande töölise ja inseneriga. Stalin premeeris Ustinovit ülesande eduka täitmise eest sotsialistliku töö kangelase aunimetusega.

1952. aastal sai Ustinovist NLKP Keskkomitee liige. 1953. aastal, kui Stalin suri, siis NSV Liidu relvastusministeerium ja lennundusministeerium liideti ühiseks kaitsetööstuse ministeeriumiks, ning Ustinov määrati viimast juhtima.

1957. aastal nimetati Ustinov NSV Liidu Ministrite Nõukogu esimehe asetäitjaks. 1961. aastal anti Ustinovile uus sotsialistliku töö kangelase autasu. Hruštšov tunnustas teda hea töö eest Juri Gagarini kosmosesse lennutamisel. Hruštšov hindas Ustinovi organiseerimisvõimeid piisavaks, et nimetada ta tsiviilmajanduse ülemaks 1963. aastal.

1964. aasta oktoobris Hruštšov kukutati, milles oli oma osa ka Ustinovil. Nimelt ajal, mil Hruštšov kohtus Musta mere ääres Prantsuse aatomiteadlase Gaston Palewskiga, tehti Ustinovile ülesandeks Hruštšov üles leida ja käskida tal kiiresti naasta Moskvasse seal toimuvale NLKP KK Poliitbüroo tähtsale kohtumisele.

Pärast Hruštšovi kukutamist võttis võimu üle Leonid Brežnev ning Ustinov määrati tööle NSV Liidu Kaitsetööstuse ministeeriumisse.

1965. aastal nimetas Brežnev Ustinovi NLKP KK Poliitbüroo liikmekandidaadiks ja Keskkomitee sekretäriks. Ustinovile tehti ülesandeks strateegiliste pommitajate ja ballistiliste rakettide väljatöötamine. Aegamisi Ustinovi mõjuvõim kaitsetööstuses kasvas. Kui kaitseminister Rodion Malinovski 1967. aastal suri, oli levinud arvamus, et amet läheb üle Ustinovile, kuid Kreml otsustas Andrei Gretško kasuks.

Dmitri Ustinov koos Erich Honeckeriga Ida-Berliinis 1984. aastal

Kui Gretško 26. aprillil 1976 suri, siis sai 29. aprillil Ustinovist NSV Liidu kaitseminister ning ühes sellega anti talle samal päeval ka armeekindrali auaste, seda hoolimata sellest, et tal puudus sõjaväeline karjäär. Juba 30. juulil 1976 ülendati Ustinov Nõukogude Liidu marssaliks.

Alates 1976. aastast surmani oli ta NLKP KK Poliitbüroo liige.

Ustinovil oli märkimisväärne roll Afganistani vastu relvastatud konflikti alustamisel.

Dmitri Ustinov suri 7. novembril 1984. Talle korraldati riiklikud matused ning tema tuhk maeti 24. detsembril Kremli müüri äärde.

Vahetult pärast Ustinovi surma nimetati Iževski linn tema auks Ustinoviks. Pärast Mihhail Gorbatšovi võimule pääsemist taastati mitmete Nõukogude Liidu riigitegelaste järgi nimetatud linnade endised nimed. Ustinovi järgi on nimetatud ka ristleja.

Perekond

Ustinovil oli poeg Nikolai (1931–1992) ja tütar Vera. Ta oli abielus Taissa Briekalovaga.

Auastmed

• kindralleitnant, 24. jaanuar 1944
• kindralpolkovnik, 18. november 1944
• armeekindral, 29. aprill 1976
• Nõukogude Liidu marssal, 30. juuli 1976

Autasud

• Nõukogude Liidu kangelane (1978)
• Sotsialistliku töö kangelane, kahekordne nimetuse saanu (1942, 1961)
• Lenini orden, üheteistkümnekordne kavaler (1939, 1942, 1944, 1951, 1956, 1957, 1958, 1968, 1971, 1978, 1983)
• Suvorovi orden, 1. klass (1945)
• Kutuzovi orden, 1. klass (1944)
• medal "Eriliste teenete eest NSV Liidu riigipiiri kaitsmisel"
• medal Vladimir Iljitš Lenini 100. sünniaastapäeva tähistamiseks"
• medal "Moskva kaitsmise eest"
• medal "Võidu eest Saksamaa üle Suures Isamaasõjas 1941–1945"
• juubelimedal "20 aastat võidust Suures Isamaasõjas 1941–1945"
• juubelimedal "30 aastat võidust Suures Isamaasõjas 1941–1945"
• medal "Võidu eest Jaapani üle"
• medal "Sangarliku töö eest Suures Isamaasõjas 1941–1945"
• medal "Sõjaliste operatsioonide tugevdamise eest"
• medal "Uudismaade ülesharimise eest"
• juubelimedal "30 aastat NSV Liidu relvajõude"
• juubelimedal "40 aastat NSV Liidu relvajõude"
• juubelimedal "50 aastat NSV Liidu relvajõude"
• juubelimedal "60 aastat NSV Liidu relvajõude"
• juubelimedal "50 aastat Nõukogude miilitsat"
• medal "Moskva 800. aastapäev"
• medal "Leningradi 250. aastapäev"
• Stalini preemia 1. klass (1953)
• Lenini preemia (1982)
• NSV Liidu riiklik preemia (1983)

Välismaised

• Mongoolia Rahvavabariigi kangelane (6. august 1981)
• Sükhbaatari orden, kolmekordne kavaler (1975, 1978, 1981)
• Mongoolia Punalipu orden (1983)
• Tšehhoslovakkia Sotsialistliku Vabariigi kangelane (6. oktoober 1982)
• Klement Gottwaldi orden, kahekordne kavaler (1978, 1983)

Eelnev Boris Bannikov	NSV Liidu relvastuse rahvakomissar (al 1946 minister) 1941–1953	Järgnev ametikoht kaotati
Eelnev ametikoht loodi	NSV Liidu kaitsetööstuse minister 1953–1957	Järgnev ametikoht kaotati
Eelnev Andrei Gretško	NSV Liidu kaitseminister 1976–1984	Järgnev Sergei Sokolov