Dmitri Uljanov (vene keeles Дмитрий Ильич Ульянов; 16. august (vkj 4. august) 1874 Simbirsk16. juuli 1943 Gorki Leninskije, Moskva oblast) oli vene revolutsionäär, parteitegelane ja arst, Vladimir Lenini noorem vend.

Dmitri Uljanov

Dmitri Uljanov lõpetas 1893. aastal Samaaras gümnaasiumi ja asus õppima Moskva Ülikooli arstiteaduskonnas. Ta alustas revolutsioonilist tegevust 1894. aastal üliõpilaste marksistlikes ringides. 1897. aasta novembris vahistati ja viibis kuni 1898. aasta sügiseni vangistuses. Seejärel elas ta politseijärelvalve all Podolskis Moskva kubermangus. Alates 1900. aastast oli ta ajalehe Iskra korrespondent. 1900. aastal astus ta Tartu Ülikooli arstiteaduskonna viimasele kursusele ja lõpetas ülikooli 1901. aastal. Aastatel 19021914 töötas ta arstina ja osales samal ajal ka revolutsioonilises tegevuses. 1914. aastal mobiliseeriti ta sõjaväkke ja ta teenis kuni 1917. aastani sõjaväearstina Sevastopolis ja Odessas. 1917. aastal osales Uljanov Nõukogude võimu kehtestamisel Krimmis. 19181919 osales põrandaaluses revolutsioonilises võitluses. 19191921 oli ta Jevpatorija bolševike komitee ja Revolutsioonikomitee liige, Krimmi Rahvakomissaride Nõukogu aseesimees ja VK(b)P Krimmi oblastikomitee liige. Alates 1921. aasta lõpust töötas ta Moskvas Tervise Rahvakomissariaadis juhtival ametikohal. 19251933 töötas ta Jakov Sverdlovi nim. Kommunistlikus Ülikoolis ja Ida Töötajate Kommunistlikus Ülikoolis. Alates 1933. aastast töötas Uljanov Kremli Sanitaarvalitsuse polikliiniku teadusosakonnas. Ta osales ka Vladimir Lenini Keskmuuseumi töös. 19411942 elas ta Uljanovskis.[1],[2]

Dmitri Uljanov on maetud Moskvas Novodevitšje kalmistule.

Tartus tegutses 1982–1988 Dmitri Iljitš Uljanovi kortermuuseum, mis 1989. aastast reorganiseeriti tudengimuuseumiks. Moskva edelaringkonnas asub tänini ca 3 km pikkune Dmitri Uljanovi tänav, millel on tegutsenud mh ka hotell Dmitri Uljanov.

Viited muuda