Dmitri Bortnjanski

Dmitri Bortnjanski (28. oktoober 1751 Hluhhiv, Kiievi kubermang – 10. oktoober (28. september vkj) 1825 Peterburi) oli ukraina helilooja ja koorijuht Venemaal.

Ukrainas sündinud Bortnjanski õppis varajases lapsepõlves laulmist Hluhhivis, kuid saadeti seitsmeaastaselt õppima Peterburi õukonnakapelli, kus ta õppis Baldassare Galuppi õpilasena muusikat. Aastal 1768 läks ta koos õpetajaga Veneetsiasse õpinguid jätkama. Varsti pärast naasmist aastal 1779 määrati ta õukonnakapelli dirigendiks ja aastal 1796 koorijuhiks ning sellel ametikohal oli ta kuni surmani. Ta oli esimene õukonnakapelli koorijuht, kes sai õiguse jagada Venemaal kogu kirikumuusikale esinemislubasid.

Ta on tuntud oma ulatusliku õigeusu kirikumuusika hulga poolest ning teda on nimetatud "Venemaa Palestrinaks". Tema teoste hulgas on näiteks 72 liturgilist hümni, sealhulgas 26 kahekordsele koorile, 45 vaimulikku koorikontserti, Johannes Krisostomuse kolmehäälne liturgia ja kaheksa vaimulikku triot.

Tema õukonnakapelli jaoks loodud kirikumuusika oli tugevasti mõjutatud Ukraina muusikatraditsioonist ning näiteks Johannes Krisostomuse liturgias kõlava keerubi laulu meloodia on ilmselt laenatud rahvamuusikast. Tema muusikat mõjutas tugevalt ka 18. ja 19. sajandi vahetuse itaalia stiil, millel oli suur mõju tolleaegsele vene õigeusu kirikumuusikale. 19. sajandi teisel poolel leidsid vene hümnide reformijad, nagu Stepan Smolenski ja Aleksander Kastalski, et see on muutnud vene hümnitraditsiooni kummaliseks ja võõraks vormiks, ning püüdsid uuesti läbi vaadata neumad ja märkmed, mis jäid kloostri raamatukogudesse. Kuigi Bortnjanskit teatakse üldiselt vaimse muusika heliloojana, tekkis tema ilmaliku muusika vastu laiem huvi 20. sajandil.

Tema loodud kirikulaule lauldakse ka Eesti Evangeelses Luterlikus Kirikus: KLPR-264 "Ma kummardan Sind, Armuvägi"