Dessantlaev on sõjaväelaste, relvasüsteemide ja muu sõjatehnika veoks ning hõlpsaks maalesaatmiseks (dessandiks) valmistatud sõjalaev-abilaev.

Juan Carlos I (L-61)

Kirjeldus muuda

Dessantlaevad on tavaliselt kere ehituselt kas süvislaevad või hõljuklaevad. Valmistatud on ka ekranoplaan-kerega dessantlaev.

Süvis-dessantlaevadel on sageli vähemalt vööriosas väiksem süvis ja tugevam põhi, võimaldamaks sõitu võimalikult kalda lähedale ning vööriluugid ja ramp dessandi maabumiseks. Hõljuklaevad on mõeldud sõiduks otse veekogu laugele kaldapealsele ja seejärel dessandi maaletoimetamiseks.

Tänapäevased suured dessantlaevad võivad olla ka dessantlaev-kopterikandjad (dessant transporditakse maale helikopteritel), dessandiemalaevad (ujuvdokid väiksematele dessantlaevadele) või universaalsed (eri funktsioone hõlmavad).

Dessantlaevadel on tavaliselt kerge relvastus enesekaitseks või ka maismaasihtmärkide ründamiseks dessandi tegevuse toetamise eesmärgil. Merel liiguvad ja dessanti toimetavad maale nad üldjuhul siiski teiste sõjalaevade (hävitaja, fregatt, korvett) kaitse all.

Dessantlaevu võidakse kasutada ka (sõjalise otstarbega) praamidena isikkoosseisu ja tehnika mereülevedudeks sadamate vahel. Sageli kasutatakse dessantlaevu merejalaväelaste veoks ja maabumiseks.

Ajalugu muuda

Purjelaevade ajastul ja kuni 1. maailmasõjani kasutati laevadelt üksuste kaldale transportimiseks suuremaid sõudepaate.

Esimesed spetsiaalsed dessantlaevad ehitati Inglismaal 1915. aastal. Laevad olid esimest korda vöörirambiga ja 135 t veeväljasurvega. Nimeks sai X-lihter. Neid kasutati esimest korda samal aastal Dardanellide operatsioonil (Galipoli lahing).

Esimene dessantlaev, mis suutis transportida soomusmasinat või tolleaegset keskmist tanki, valmistati 1920. aastatel ja samuti Inglismaal.

Vaata ka muuda