Delta Force
1st Special Forces Operational Detachment-Delta (1st SFOD-D), üldtuntud kui Delta Force, Combat Applications Group (CAG) või Army Compartmented Element (ACE), on Ameerika Ühendriikide maaväe eliiterisihtüksus.
| 1st Special Forces Operational Detachment-Delta | |
|---|---|
.svg) Delta operaatorite poolt kantav USA erioperatsioonide väejuhatuse eraldusmärk, keskplaanil Fairbairni-Sykesi võitlusnuga | |
| Asutatud | 19. november 1977 |
| Riik |
 Ameerika Ühendriigid |
| Haru |
 Ameerika Ühendriikide maavägi |
| Liik | Erioperatsioonide väed |
| Ülesanne | Erioperatsioonid |
| Suurus |
Salastatud[1] |
| Osa | |
| Garnison/staap | Fort Bragg, Põhja-Carolina, Ameerika Ühendriigid |
| Hüüdnimi | Delta, The Unit, Task Force Green[2] |
| Sõjad/lahingud |
Operatsioon Eagle Claw Operatsioon Uphold Democracy[3] |
| Ülemad | |
| Märkimisväärsed ülemad |
Charles Alvin Beckwith William G. Boykin |
.svg){kind=small}
|
See artikkel räägib eriüksusest. Muude tähenduste kohta vaata Delta Force (täpsustus). |
Üksust kasutatakse peamiselt pantvangide vabastamiseks ja terrorismivastaseks võitluseks, aga ka suunatud rünnakuteks kõrge väärtusega sihtmärkide vastu ja eelnevaks maastikuluureks. Delta Force ja selle USA mereväe analoog DEVGRU (varem Seal Team 6) on Ameerika Ühendriikide relvajõudude peamised terrorismivastase võitluse üksused ning alluvad Erioperatsioonide ühendväejuhatusele. Delta Force ja DEVGRU täidavad tihti USA relvajõudude kõige keerulisemaid ja riskantsemaid ülesandeid, mis on enamasti salastatud. Mõlema üksuse kohta kasutab USA valitsus terminit "erisihtüksus".
Enamik Delta operaatoreid värvatakse USA maaväe erioperatsioonide väejuhatusele (United States Army Special Operations Command) alluvast 75. ranger 'i rügemendist (75th Ranger Regiment) ja USA maaväe erivägedest, aga ka teistest USA sõjaväe eriüksustest. Luure Keskagentuuri varjatud operatsioonidega tegelev salajane osakond Special Activities Division (SAD) ja täpsemalt SAD-ile alluv paramilitaarne eliiteriüksus Special Operations Group (SOG) töötab tihti Delta Force'iga koos ning värbab sealt uusi liikmeid.[6]
Ajalugu muuda
Delta Force formeeriti 1970. aastate lõpus seoses mitmete laialdast meediakajastust leidnud terrorirünnakutega.
Ameerika Ühendriikide valitsuse ja relvajõudude võtmeisikutele oli sellist tüüpi üksuse ideed tutvustatud juba 1960. aastate esimesel poolel kuid analoogse formeerimisega siis ei alustatud. Vajaduse analoogse üksuse järgi USA-s tõstatas uuesti USA maaväe erivägede (tuntud ka kui Rohelised Baretid) ohvitser ja Vietnami sõja veteran Charlie Beckwith, kes pärast teenistust vahetusohvitserina Malaisia eriolukorra ajal Briti maaväe erivägede üksuses Special Air Service (SAS; 22 SAS Regiment), esitas oma ülemustele detailse raporti, mis näitas SAS-tüüpi üksuse puudumisest tulenevat haavatavust USA maaväe operatiivvõimes.[7] Beckwithi nägemuse järgi pidi loodav üksus olema ülimalt kohanemisvõimeline ning tegutsema väikeste, autonoomsete rühmadena. Põhiülesanneteks pidid olema suunatud rünnakud ning terrorismivastased operatsioonid. Kaitsväe ja valitsuse vastavad ametnikud jäid aga tema ideede suhtes tõrjuvaks ning keeldusid olemasolevaid praktikaid muutmast.
Seoses 1970-ndate keskpaigas suurenenud terroriohuga määras Pentagoni ülemjuhatus Beckwithi siiski üksust formeerima.[7] Beckwithi hinnangul võtnuks üksuse missioonivalmidusse viimine aega 24 kuud. See hinnang tulenes ta vestlusest Briti maaväe kindralleitnant John Wattsiga, kes oli endine SAS-i ülem ning Suurbritannia kaitseministeeriumi Erivägede direktor (ingl k Director Special Forces). Delta Force loodi ametlikult 17. novembril 1977 Beckwithi ja kolonel Thomas Henry poolt.[8] Delta formeerimise ajal tegeles terrorismivastaste ülesannetega ajutiselt kolonel Bob Mounteli juhitud 5. erivägede grupi allüksus Blue Light.[9]
Delta üks esimestest operatsioonidest oli 4. novembril 1979 Teheranis asuvas USA saatkonnas pantvangi võetud 53 ameeriklasest diplomaadi ja tsiviilisiku vabastamine.[10] 1980. aasta ööl vastu 25. aprilli pidi 120 Delta võitlejast koosnev ründegrupp operatsiooni Eagle Claw raames pantvangid vabastama, kuid operatsioon katkestati enneaegselt seoses lennuõnnetusega, milles üks transpordihelikopteritest põrkas kokku operatsioonis osaleva transpordilennukiga. Kokkupõrkes hukkus kokku 8 ja sai vigastada 4 USA sõjaväelast. Missiooni ebaõnnestumisega seoses loodud komitee leidis 23 operatsiooniga seotud probleemi, nende hulgas ebapiisav info lennuilma kohta, arusaamatused seoses operatiivjuhtimisõigusega erinevate väeliikide juhtide vahel jm.[11]
Ebaõnnestunud missiooni tulemusena tehti USA erivägedes mitmesuguseid ümberkorraldusi. Loodi erioperatsioonide jaoks õhutranspordituge pakkuv lennuväeüksus 160. erioperatsioonide lennurügement, tuntud ka kui Night Stalkerid. Terrorismivastaste mereoperatsioonide jaoks loodi USA Mereväe eriüksus SEAL Team Six (hilisem DEVGRU). USA relvajõudude erivägede operatsioonide juhtimiseks loodi Erioperatsioonide ühendväejuhatus (inglise k Joint Special Operations Command; JSOC).
Struktuur muuda
Delta Force kuulub USA maaväe erioperatsioonide väejuhatuse (inglise k United States Army Special Operations Command; USASOC) koosseisu kuid seda juhib Erioperatsioonide ühendväejuhatus (inglise k Joint Special Operations Command; JSOC). 1st SFOD-D ülemaks on vähemalt koloneli auastmes ohvitser. Peaaegu kogu üksuse kohta käiv info on salastatud ja detaile üksuse missioonide või operatsioonide kohta enamasti avalikkusele ei avaldata.
Delta Force'i struktuur sarnaneb Suurbritannia eriüksuse Special Air Service omaga, mis oli ka inspiratsiooniks üksuse formeerimisel. USA maaväe ajalehe Army Times ajakirjanik Sean Naylor kirjeldab oma raamatus "In Not a Good Day to Die: The Untold Story of Operation Anaconda" Deltat umbes 1000-mehelise üksusena, kellest 250-300 on väljaõpetatud lahingutegevuseks ja ülejäänud moodustavad oma ala parimatest spetsialistidest toetuspersonali.[12]
Naylor kirjutab Delta Force'i struktuurist detailsemalt oma raamatus "Relentless Strike", kirjeldades Delta allüksusi järgnevalt:
- A eskadron (lahingüksus)
- B eskadron (lahingüksus)
- C eskadron (lahingüksus)
- D eskadron (lahingüksus)
- E eskadron (lennusalk, kandis varem nime SEASPRAY[13])
- G eskadron (varem operatiivtoetusüksus (inglise k Operational Support Troop[14]), hiljem eelväeüksus. Suurenes eskadronisuuruseks ning on spetsialiseerunud luure- ja jälitusoperatsioonidele)
- Lahingutoetuseeskadron (sisaldab massihävitusrelvade eksperte, demineerijaid ja muud spetsialiste)
Iga eskadroni sees on kolm rühma: kaks lahinguülesannetele spetsialiseeruvat ründerühma ja vastaste jälgimiseks/jälitamiseks ning vajadusel snaipritena tegutsev luurerühm.[12]
Munder muuda
Delta operaatorid kannavad enamasti oma identiteetide varjamiseks sõjaväemundrite asemel erariideid.[1] Mundreid siiski kandes puuduvad neilt kandjate perekonnanimed ja muud eraldusmärgid.[1] Samuti ei kehti Delta operaatoritele USA sõjaväe eeskirjad sõdurite soengute ja habemete osas. Seda selleks, et neil oleks lihtsam vajaduse korral sulanduda tsiviilelanike hulka ning vältida äratundmist sõduritena.[1]
Termin "operaator" muuda
"Operaator" tähistas algselt Delta Force'i liiget, kes oli läbinud vastava OTC-koolituse (inglise k Operators Training Course). Termin võeti kasutusele selleks, et Delta Force'i siseselt teha vahet operatiiv- ja tugipersonalil.[1] Alates 2000. aastate algusest on võitlejate operaatoriteks nimetamine tavaliseks saanud ka mitmetes teistes eriüksustes.
Vaata ka muuda
Märkused muuda
^ Seda eraldusmärki kantakse peamiselt ainult ametlikel fotodel ja mitte operatiivolukordades. Näide
Viited muuda
- ↑ 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 Haney 2002, lk 325.
- ↑ Naylor 2015, ptk 4.
- ↑ Cawthorne 2008, lk 97.
- ↑ "US-Iraqi rescue operation 'foils IS mass execution'". BBC News (inglise keeles). 22. oktoober 2015. Vaadatud 26. veebruar 2017.
{{netiviide}}: CS1 hooldus: tundmatu keel (link) - ↑ Murphy, Jack (1. november 2016). "JSOC's Secretive Delta Force Operators on the Ground for El Chapo Capture" (inglise keeles). SOFREP. Vaadatud 26. veebruar 2017.
{{netiviide}}: CS1 hooldus: tundmatu keel (link) - ↑ Waller, Douglas (3. veebruar 2003). "The CIA's Secret Army: The CIA's Secret Army". TIME (inglise keeles). Vaadatud 26. veebruar 2017.
{{netiviide}}: CS1 hooldus: tundmatu keel (link) - ↑ 7,0 7,1 Beckwith 2000
- ↑ Goolsby, Denise (14. juuli 2016). "Palm Springs man was Army Delta Force co-creator". The Desert Sun (inglise keeles). Vaadatud 4. aprill 2017.
{{netiviide}}: CS1 hooldus: tundmatu keel (link) - ↑ Beckwith 2000, lk 131.
- ↑ Gabriel 1985, lk 106–116.
- ↑ Gabriel 1985, lk 106-116.
- ↑ 12,0 12,1 Naylor 2006
- ↑ Naylor 2015, lk 57.
- ↑ Naylor 2015, lk 454.
Kirjandus muuda
- Beckwith, Charlie A. (2000). Delta Force: The Army's Elite Counterterrorist Unit. HarperCollins. ISBN 978-0380-809-39-4.
- Cawthorne, Nigel, (2008) The Mammoth Book of Inside the Elite Forces, Robinson. ISBN 1845298217 ISBN 978-1845-298-21-0
- Gabriel, Richard A. (1985). Military Incompetence: Why the American Military Doesn't Win. Hill and Wang. ISBN 0-374-52137-9.
- Haney, Eric L. (2002). Inside Delta Force. New York: Delacorte Press. ISBN 978-0-385-33603-1
- Naylor, Sean. (1. september 2015) Relentless Strike: The Secret History of Joint Special Operations Command. St. Martin's Press; First Edition edition. ISBN 978-1250-014-54-2
- Naylor, Sean (2006). Not a Good Day to Die: The Untold Story of Operation Anaconda. Berkeley: Berkley Books. ISBN 0-425-19609-7.
Välislingid muuda
 |
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Delta Force |
- Sissekanne GlobalSecurity.org'is