De Motu (Berkeley)
George Berkeley traktaat
"De Motu"[1] (ladina keeles "Liikumisest") on iiri filosoofi George Berkeley traktaat, mis avaldati 1721. aastal. Teose täispikk pealkiri on "De motu: Sive; de motu principio et natura, et de causa communicationis motuum" ("Liikumisest ehk liikumise printsiibist ja loomusest ning liikumiste edasikandumise põhjusest").[2]
Berkeley esitas traktaadi Prantsuse Teaduste Akadeemia väljakuulutatud auhinnale, kuid edutult.
"De Motus" kritiseeris George Berkeley selliseid Isaac Newtoni teostes kasutatud mõisteid nagu "absoluutne ruum", "absoluutne aeg"," jõud" ja "gravitatsioon" (ehk raskusjõud). Selle kirjatöö tõttu on mitmed autorid eesotsas Karl Popperiga nimetanud Berkeleyt Ernst Machi ja Albert Einsteini eelkäijaks.[3]
Viited muuda
- ↑ "Berkeley's Philosophical Writings" New York: Collier, 1974
- ↑ http://www.cfh.ufsc.br/~conte/berkeley-demotu.pdf
- ↑ "The New Encyclopædia Britannica", Micropædia, Vol. 2, Chicago, 2007
Kirjandus muuda
- Myhill, John (1957) "Berkeley's "De Motu" - An Anticipation of Mach" Rmt: "George Berkeley: Lectures delivered before the Philosophical Union of the University of California" Berkeley and Los Angeles: University of California Press (University of California Publications in Philosophy, Volume 29)
Välislingid muuda
- George Berkeley kogutud teosed inglise tõlkes, Project Gutenberg (sh "De Motu")