DEFCON
See artikkel ootab keeletoimetamist. (September 2019) |
DEFCON ehk Defense Readiness Condition (tõlkes kaitsevalmidusetase) on Ameerika Ühendriikide relvajõudude valmidustaset iseloomustav skaala.
|
See artikkel räägib sõjanduse mõistest; teiste tähenduste kohta vaata Defcon (täpsustus). |
DEFCON-i süsteem loodi 1959. aasta novembris Ameerika Ühendriikide Staabiülemate ühendkomitee otsusega.[1][2]
Skaalal on viis astet alates, millest madalaim on DEFCON 5 ja kõrgeim DEFCON 1. Valmidusastmeid tõstetakse ja langetatakse seoses muudatustega Ameerika Ühendriikide sõjalis-strateegilises olukorras.
Ajalugu muuda
22. oktoobril 1962 tõsteti Kuuba raketikriisi tõttu USA relvajõudude (v.a Euroopas asuvad väeüksused valmidustase DEFCON 3-le. 24. oktoobril tõsteti enamikku USA strateegilisi tuumarelvi haldav Strategic Air Command (SAC) DEFCCON 2-le. SAC naasis DEFCON 3-le alles 15. novembril 1965.
1973. aasta oktoobri algul puhkenud Yom Kippuri sõja tõttu tõsteti 25. oktoobril mitmed USA väeüksused, nende hulgas Strategic Air Command, Continental Air Defense Command, Kuues laevastik ja Euroopa väejuhatus, DEFCON 3-le. 2016. aastal avalikustatud salajaste dokumentide järgi oli valmidustaset tõstetud seoses Luure Keskagentuuri (CIA) raportiga, mille järgi oli Nõukogude Liit saatnud sõjas osalenud Egiptuse poole teele tuumarelvi kandva laeva. Samuti tuvastasid USA relvajõud Vahemerel veel kaks Nõukogude Liidu laeva. Kokkuvõttes on teada, et Nõukogude Liidu laevad ei maabunud Egiptuses, kuid täiendavad detailid võivad endiselt salastatud olla.[3] Järgnevatel päevadel taastati eelmainitud väeüksuste endised valmidustasemed.
15. jaanuaril 1995, Operatsioon Kõrbetorm tõsteti valmidustase Staabiülemate ühendkomitee otsusel DEFCON 2-le.[4]
2001. aastal toimunud 11. septembri terrorirünnakute järgselt kõrgendati relvajõudude valmidustaset kaitseminister Donald Rumsfeldi käsul DEFCON 3-le. 14. septembril madaldati valmidustase uuesti DEFCON 4-le.[5]
Astmed muuda
| DEFCON-i aste | Astme koodnimi | Valmidustase |
|---|---|---|
| DEFCON 1 | COCKED PISTOL[1] | Kõrgeim valmidustase |
| DEFCON 2 | FAST PACE[1] | Ameerika Ühendriikide relvajõudude lahinguvalmidusaeg on kuni kuus tundi |
| DEFCON 3 | ROUND HOUSE[1] | Ameerika Ühendriikide õhuvägi on valmis mobiliseeruma 15 minuti jooksul |
| DEFCON 4 | DOUBLE TAKE[1] | Kõrgendatud valmidusaste, rakendatakse täiendavaid turva- ja luuremeetmeid |
| DEFCON 5 | FADE OUT[1] | Madalaim valmidusaste |
-
DEFCON 5 -
DEFCON 4 -
DEFCON 3 -
DEFCON 2 -
DEFCON 1
Popkultuuris muuda
DEFCON-i süsteemi on kujutatud näiteks
- Ameerika Ühendriikide põnevusfilmides "Sõjamängud", "Armageddon", "Kõigi hirmude summa", "Punane oht", "13 päeva", "Iseseisvuspäev"
- Saksa telesarjas "Deutschland 83"
- 2006. aastal ilmunud reaalajastrateegiamängus "DEFCON"
Vaata ka muuda
Viited muuda
- ↑ 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 1,5 Lynn-Jones, Sean M.; Miller, Steven E.; Van Evera, Stephen (1990). Nuclear Diplomacy and Crisis Management: An International Security Reader. MIT Press. lk 161. ISBN 9780262620789.
- ↑ Sagan, Scott D. "Nuclear Alerts and Crisis Management". International Security. 9 (4): 99–139. DOI:10.2307/2538543.
- ↑ Tim Naftali (26. august 2016). "CIA reveals its secret briefings to Presidents Nixon and Ford". CNN (inglise keeles). Vaadatud 17. mai 2019.
{{netiviide}}: CS1 hooldus: tundmatu keel (link) - ↑ Meyers, Harold P. (1992) "Nighthawks over Iraq, a study a study of the F117-A stealth fighter in operations Desert Shield and Desert Storm". U.S. Air Force Office of History. lk 8.
- ↑ matt, Derek, Paul, KJF, mtuck, paxvector. "Complete 911 Timeline Donald Rumsfeld's Actions on 9/11". History Commons (inglise keeles). Originaali arhiivikoopia seisuga 1. juuli 2021. Vaadatud 17. mai 2019.
{{netiviide}}: CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link) CS1 hooldus: tundmatu keel (link)
Välislingid muuda
 |
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: DEFCON |
- James R. Chiles (2014). "Go To DEFCON 3". Air & Space Magazine (inglise keeles)